Raplamaal tehti test 44 müügikohas – vaatluse all oli 11 tanklat, 1 kiosk ja 33 kauplust. Müügikohtadest 17 olid Rapla vallas, 9 Kehtna vallas, 13 Märjamaa vallas ja 6 Kohila vallas.
Kõige nirumad olid tulemused Rapla vallas, kus noorelt küsiti dokumenti 23% kordadest. Kõige parem oli tulemus Kehtna vallas, kus vastav protsent oli 75.
Testostlemise korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL), kasutades värskelt täisealiseks saanud noori inimesi, ja see on osa maakonna rahvatervise programmist. Sarnaseid teste on tehtud juba alates 2016. aastast.
Tulemused on heitlikud
„Alkoholi ja tubakatoodete ostu imiteeriti. Kui noorelt küsiti dokumenti, pakkus noor algul õpilaspiletit, millest teadlik müüja keeldus ja küsis ID-kaarti, sest see on õige isikut tõendav dokument alkoholi/tubaka ostmisel. Kaupluste puhul testiti nii tava- kui ka iseteeninduskassat. Kui kassast lasti toode läbi ilma dokumenti küsimata, oli test ebaõnnestunud.
Testostlemise kohta anti kohe tagasisidet müüjatele – kes testi läbis, sai rohelise tänukirja ja kes ei läbinud, punase märgukirja,” kirjeldas ROL-i haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Anabell Kinkar. Ta lisas, et testostlemises osalenud noored kaardistasid ka müüja suhtumist (silmside, vanuse küsimine), millist dokumenti küsiti, kas dokumendi andmete põhjal arvutati vanust jms.
Testostlemise eesmärk on kujundada ühiskondlikke norme ja suurendada ettevõtjate vastutustunnet noorte tervise eest. See aitab analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavate sihtrühmade (noorte) puhul.
„Protsessi käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid kätte saada müügikohtadest,” rääkis Kinkar.
ROL-i turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner rääkis, et tulemused on läbi aastate palju kõikunud. Testostlemisega 2016. aastal alustades läbis selle 64% müügikohti. Kõige parem oli näitaja 2019. aastal, kui dokumenti küsiti 74% müügikohtades. Möödunud korral (2022. aastal) läbis testi aga vaid 36% müügikohtadest. Millest see tulenes, on raske hinnata.
Kinkar lisas, et tänavuse aasta põhjal võib öelda, et noortel on alkoholi ja tubakatooteid lihtsam osta, sest paljudes poodides on iseteeninduskassad, kus dokumente ei küsita ja müüja annab loa makse sooritamiseks eemalt. Kinkar näeb, et olukorra parandamiseks peaks iseteeninduskassade juures regulaarselt eraldi teenindaja olema, et üks inimene ei peaks jagama end tavakassa ja iseteeninduskassa vahel.
„Kahjuks puudus ka osadel müüjatel teadmine, et õpilaspilet alkoholi/tubaka ostmiseks ei ole isikut tõendav dokument ja tuleb küsida ID-kaarti. Noortel on olemas oma süsteemid, kuidas müüjaid lollitada ja näida täisealine välja. Üks selliseid võtteid on autovõtmete käes hoidmine/sõrmeotsas keerutamine, mis peaks siis müüjale viitama, et noor on 18-aastane ja tal on autojuhiluba,” rääkis Kinkar.
Edasi võib järgneda politseikontroll
Kogutud info saatis ROL kõikidele testostlemises osalenud ettevõtetele. Lisaks ka politsei- ja piirivalveametile ning omavalitsustele nende territoorimil asuvate müügikohtade lõikes. Kogutud infot jagatakse ka avalikult erinevates kanalites. Laasner rääkis, et seni on nad keskendunud pigem tublimate kiitmisele ja pole eksinuid eraldi välja toonud, kuid muutused on visad tulema.
„Politseil on õigus teha selle raporti pealt kontrollostlemist, mida tehakse juba alaealistega ja millele võib järgneda konkreetne karistus. Testostlemise käigus karistust ei järgne, pole ka alust, sest ostlejad on täisealised. Meie kontrollime testimisega dokumendi küsimist, ehk siis seaduse täitmist ja noortest hoolimist,” rääkis Laasner.
Ta jätkas tõdemusega, et noored võivad ja tõenäoliselt saavadki keelatud aineid kätte erinevatest kanalitest, kuid see tuleb neile võimalikult raskeks ja vaevanõudvaks teha. „Tihtilugu jääb asi katki, kui liiga raske on. Kui aga on teadmine ja kogemus, et poest või tanklast saab naksti kõik kätte, siis seda ka tehakse,” rääkis Laasner.
„Noor on noor, kompab piire, riskib, mängib tulega – küllap on see olnud nii aegade algusest. Selleks ongi täiskasvanud inimesed, kes noori peavad aitama nende valikute tegemisel. On see siis õpetamise kaudu või füüsilise keskkonna mittesoodsaks tegemise kaudu. Noore aju eessagar, kus on otsustusprotsessid ja kõik edukaks eluks vajalik, areneb 25. eluaastani. Aju tuleb hoida. Seepärast ongi mürgid noortele keelatud,” võttis Ülle Laasner kokku.
