Rain Terras, Rapla valla abivallavanem
„Dialoogi kogukonnaga“ võiks ju pidada täiesti normaalseks nähtuseks, sest riiki valitsevad meie endi valitud esindajad ja meie kui kodanikega tuleks suhelda! Juba aastaid räägime võimu kaugenemisest oma rahvast… See on märk, mille võtaksin kokku president Toomas Hendrik Ilvese sõnadega: „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.“ Ehk siis ka riigi juhtimises tuleb leida uusi teid.
Senine praktika, kus poliitika kujundajad vestlevad oma kodanikega enamasti enne valimisi, ei anna enam suurele osale kodanikele piisavat tunnetust olla arvestatud ühiskonnaliige. See võib osutuda aga pikas perspektiivis lausa julgeolekuohuks (rahutused). Meie ühiskonnakultuur tuleb sealt, kus oli tavaks üheparteisüsteemis öelda oma kodanikele, kuidas asjad siiski käima peavad. Nüüd juba üle kolmekümne aasta kujundame ise oma ühiskonnakultuuri.
Riik tunnetab, et riigi juhtimises tuleb tuua sisse muutusi. Selleks kutsutigi sügisel ellu arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“, mis on suunatud kohaliku omavalitsuse juhtidele. See on üks konkreetne tegu muutmaks inimeste juhtimisharjumusi. Nii nagu muudatuste puhul ikka, ei muutu miski üle öö. Meie maakonnast ammutasid seda tarkust Rapla abivallavanem Toomas Nael ja siinkirjutanu ning naabervallast Kehtnast kommunikatsioonispetsialist Seily Sõgel-Raid.
Ma tänan väga neid inimesi, kes andsid mulle võimaluse kogeda probleemiga tegelemist dialoogivormis. Ma loodan väga, et selle kogemuse baasilt suudan teha muutusi eneses ja selle kaudu olla kasulikum meie valla arendamisel. Dialoogihoidja roll erineb märgatavalt minu senisest juhtimiskogemusest tegevväelasest ohvitserina. Ma pean dialoogiformaati väga heaks just suuremaid inimeste gruppe hõlmavate küsimuste lahendamisel. ‘
Üheskoos keskendutakse pigem lahenduste otsimisele kui üksteise süüdistamisele. Ka seda viimast on ehk vahel vaja, näiteks pingete maandamise ja vestluspartnerile probleemi tõsiduse teadvustamiseks, n-ö kui muudmoodi aru ei saada. Samas see ei too probleemile lahendust. Ma ei tea, võib-olla aitas selle formaadi mõistmisele kaasa ka minu üks rollidest toetada juhte coach’ina.
Ma ei hakka siin selle kohtumise sisu lahkama, selle memo leiate Rapla valla kodulehelt https://rapla.ee/lasteaiad, mis sisaldab ka edaspidist tegevuskava. Tänaseks on oma isiklikku postkasti selle saanud kõik kohtumisele registreerunud ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmed. Samas tahan siinkohal rõhutada mitme osaleja väljaöeldut: „Täna on nende üle 100 lapse lapsevanema mure väga suur! Palume seda võtta väga tõsiselt!“ Seda rõhutab ka Kaidi Kornak oma kirjutises „Kommentaar sündmusele „Dialoog kogukonnaga““ Raplamaa Sõnumite veebiväljaandes 22. jaanuaril ja avaldab kahetsust, et uue lasteaia ehituse otsust ikka veel ei ole!
Värske vallavolikogu liikmena teab ta ka seda, et avaliku raha kasutamiseks on oma kindlad tegevuskäigud. Ettevõtja võib oma raha liigutada peaaegu käigult, ent omavalitsus seda teha ei saa. Nii nagu kohtumisel ka kõlas, see tegevus on käima lükatud. Volikogu saab otsuseid teha, kui valitsus on vajalikud materjalid ette valmistanud. See ei tähenda ainult tabelisse uute numbrite trükkimist ja eelnõu koostamist. Eeltöö on tunduvalt mahukam. Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et 31. jaanuaril läheb uus investeeringutekava koos 2024. aasta eelarvega esimesele lugemisele ning kui kõik klapib, on lootust selle heakskiidule veebruari volikogus.
Eks aeg annab arutust. Nii nagu annab loodetavasti arutust ka nimetatud memos välja toodud mõtete analüüsimine ja nendele järgnevate võimalike tegevuste käivitamine. Avatult öeldes tekkis mul kohtumise lõppedes tunne, et saali jäi positiivne ootus. See on see, mis tekitab ka teatavat pinget – kas sellest kohtumisest oli või saab olema ka kasu!? Osapooli selles võrrandis on palju… Samas sellelaadsete „küsimärkide“ puhul olen alati endale mõttes vastanud: „Kui sa pole astunud sammu, et näha nurga taha, siis sa ei saa seda ka teada, mis sind ees ootab, arvamine võib osutuda ekslikuks!“
Ehk siis alustame selle võrrandi lahendamist. Dialoogi tulem on edastatud vastava valdkonna vastutavatele. Tähtsaim on liikuda teemaga nii kiiresti kui võimalik edasi ja jätkata avatud suhtlust. Tulles korraks veel tagasi Kaidi Kornaku juurde, siis suurem osa tema kommentaarist puudutab pigem valupunktide ülekordamist, mis olidki ajendiks selle dialoogi kokkukutsumiseks. Seega pigem on tegu siin mitte dialoogivormis tulnud mõtete edastamisega, vaid eelpool nimetatud oma teise rolli esindamisega.
Probleemi tõsiduses ei pea enam veenma, see on kõigile asjaosalistele juba mõnda aega selge. Siin saangi Kaidi Kornakule soovida jõudu ka volikogu töös, kus ta saab panustada valla poliitika kujundamisse ning selles rollis paljude teiste valupunktide kõrval ka selle probleemi lahendamisse.
Kuhu aga tüürib meie valitsemiskultuur? Kindlasti tüürib see muutuste suunas! Kas sinna mahub ka protsessi ühe osana olulisemate sõlmpunktide lahendamiseks „dialoog kogukonnaga“? Kas ei võiks olla väikeste omavalitsuste hääbumise takistamise üheks võtmesõnaks kogukonna tõhusam kaasamine, kogukonnatunde süvendamine? See tähendab aga muuhulgas vajadust olla ka kogukonnana ise valmis vastu võtma muutusi viisis, kuidas üheskoos arendada meie valda. Ehk siis õppima ühiselt leidma lahendusi ja sellega olema valmis mitte ainult kompromissideks, vaid ka loobumisteks.
Väikelinnas Raplas elab ligi 5000 inimest ning vallas üle 13 000, meil kõigil on mingis küsimuses „oma arvamus“, kuidas asjad peaksid käima või olema. Liikudes ka suurema kogukonna kaasatuse suunas, jääb poliitiline vastutus valla arengus ikka meie esindajatele volikogus ning sellega ka otsustusõigus ja -kohustus.
