Meie haridus- ja kultuuriloos on inimesi, kes on oma viljaka tegevusega jätnud küll sügava jälje, kuid on ikkagi unustuse hõlma vajunud. Nende seas on teenekas koolmeister, kooliajakirjanik, kooliajaloo uurija ja kultuuritegelane Valter Horm.
Valter Horm sündis 1908. aastal Võrumaal Vastseliinas, kus ta isa oli algkooliõpetaja. Isa eeskujul asus ta õpetaja austustväärt elukutset omandama. 1927. aastal lõpetas ta Võru Õpetajate Seminari algkooliõpetaja kutsetunnistusega.
Valter Horm alustas õpetajateed Riias Eesti algkooli õpetajana. Ta oli aktiivselt tegev Riia Eesti Haridusseltsis, kus esines ettekannetega, mängis orkestris ja toimetas ajalehte Läti Eestlane.
1932. aastal valiti ta Kohila valla Pahkla algkooli õpetajaks. Aktiivse ja sõnaka koolmeistri ning sulemehena kajastas Valter Horm ajalehes koolielu päeva- ja õpetajate mureküsimusi. Kolme aasta pärast kutsuti noor energiline maakooliõpetaja Eesti Õpetajate Liidu sekretäriks. Selle ametiga kaasnesid tol ajal ka Õpetajate Lehe toimetaja kohustused. Algas aktiivne tegevus kooliuuenduse ja õpetajate päevade korraldamisel. Viljaka ja arvestatava publitsistina kirjutas ta hariduselu küsimustest.
Valter Horm meenutab oma mälestustes: „Põhitööks oli EÕLi sekretäri amet. Õpetajate Lehte toimetasin kohakaasluse alusel, olles tegev- ja vastutav toimetaja, kirjanduslik kaastööline, reporter, tehniline toimetaja, toimetuse fotograaf ja korrektor ühes isikus.” Valter Hormi toimetamisel ilmunud Õpetajate Leht võitis õpetajate poolehoiu.
1940. aasta algul kutsuti Valter Horm Riigi Ringhäälingusse päevauudiste toimetajaks. Oli ka kooliraadio toimetaja ning paljude haridus- ja kultuuriteemaliste saadete koostaja. Näiteks koostas saatesarja „Pääs hariduse juurde. Tagasivaateid ja arutlusi meie iseseisvuse 23. aasta künnisel”. Ta osales ka Eestimaa eluolu kajastava reportaažmatka koostamises jne. Aastatel 1942-1944 oli Horm kultuuriala kutsekogu asjaajaja. Rahvusliku liikumise kaasaitamise pärast oli ta 1944. aastal viis kuud Patarei vanglas.
Haridustöö eesrindlane Valter Horm
Esimesel sõjajärgsel sügisel, 1944. aastal asus Valter Horm juhtima Kohila mittetäielikku keskkooli. 1946. aastal teatati maakonnalehes Harju Elu, et Harjumaa koolide parim direktor on Valter Horm, sest tema juhitavas koolis on õpilased palju ja hästi õppinud ning õpetajad on valmistanud head õppevahendid. Valter Horm kirjutas tihti ajalehtedes Kohila koolist, jagades ka pedagoogilisi nõuandeid õpetajatele. Sõjajärgsetel aastatel oli ta emakeele õpetajatele määratud kahe käsiraamatu kaasautor. Kasvatustöö hea juhtimise ja kultuurharidustöös osalemise eest tunnustati Valter Hormi 1950. aastal rinnamärgiga „Haridustöö eesrindlane”.
Koorijuht Valter Horm oli laulupäevade eestvedaja
Valter Horm tegutses aktiivselt ja tulemuslikult ka kultuuripõllul. „Kohila rahvamaja vajas abi. Koolmeistri perest võrsununa pidasin loomulikuks, et õpetajad ei tohi kultuurharidustööst kõrvale jääda. Rahvamaja nõukogu esimehena tuli kaasa lüüa ringide töös ja isetegevusõhtute korraldamisel. Juba esimesel Kohilas töötamise talvel tuli endale võtta ka kohaliku segakoori juhtimine, kuigi mul puudus kõrgem muusikaline haridus. Kohilas oli varem töötanud elujõuline segakoor ja kohalik laulutraditsioon oli tugevalt juurdunud ning lauljad olid innukalt asja juures. Segakooriga võtsime osa 1947. ja 1950. aasta üldlaulupeost. Kooli pargis aga korraldasime mitu Harjumaa ja Rapla rajooni laulupäeva,” kirjutas Valter Horm oma mälestustes.
Valter Horm oli aastatel 1946-1951 Harjumaa ja Rapla rajooni laulupäevade korralduskomisjoni liige. 1948. aastal oli Kohila kooli pargis Harjumaa laulupäev ja selle heaks kordaminekuks otsustati ehitada laululava. Valter Horm panustas koos õpilastega selle valmimisse palju aega ja oli laulupäeva laululava inspektor, kes vastutas, et pidu seal ladusalt kulgeks. Ta oli maakondliku laulupäeva repertuaaritoimkonna esimees, piirkondlike eelproovide juht, laste- ja segakooride üldjuht jne.
1948. aastal kirjutati ajalehes Harju Elu: „Kohila rahvamaja segakoori lauljad on süvenenud töösse täie innuga. Samuti koorijuht Valter Horm töötab täie tõsidusega, kasutades selleks kogu oma vaba aja.” Ajalehes Nõukogude Õpetaja teatati, et Kohila lastekoor Valter Hormi juhtimisel esines kunstilise isetegevuse ülevaatusel kõige kunstiküpsemalt.
Valter Horm osutus ohtlikuks isikuks, kes oli vaja
eestimaalastest eraldada
Juba enne 1949. aasta küüditamist oli alanud ja hiljem jätkus ulatuslik kampaania, mille käigus süüdistati intelligentsi kodanlikus natsionalismis ja ideoloogilises diversioonis. Sellega kaasnesid vallandamised ja arreteerimised. Laimamine, tagakiusamine ja vallandamine tabas ka õpetajaid. Valter Horm pandi „musta nimekirja”.
Kohila kooli 1950. aasta õppenõukogu koosoleku protokollid viitavad sellele, et Eesti Vabariigi aegne ühiskonnategelane Valter Horm, kelle vennast sai Rootsis eksiilvalitsuse minister, oli raskete valikute ees. Direktorit jälgiti hoolega. Koolis töötas neidki, kellel oli sekeldusi ja pahandusi tööülesannete täitmisega ning direktor tegi neile korduvalt käskkirju. Eks need käskkirjade saajad vorpisid direktori kohta kaebekirju või ähvardasid direktorit. Näiteks vene õppekeelega klasside õpetaja tõreles direktoriga sellepärast, et Lydia Koidula pilt on ümbritsetud pohlavartest tehtud pärjaga, aga Stalini pilt jäeti pärjata. Direktorilt küsiti, miks selline vahetegemine, ning hoiatati, et lõpetate Siberis, kui Stalini pärjata jätate. Direktor pidi kõikjal ja kõiges käima ettevaatlikult nööripidi. Protokollidest ja direktori kirjutistest nähtub, et eestiaegse haridusega Valter Horm oli sunnitud nõukogudeajal tegema poliitilise surve all ja ärahirmutatuna asju, mida süda heaks ei kiitnud. Süüdistati, et Valter Horm pooldab silmakirjalikult nõukogude võimu. Teda kahtlustati sidepidamises Rootsis elava vennaga jne. 1952. aastal arreteeriti Valter Horm valesüüdistuste põhjal.
Valter Horm kirjutab mälestustes: „Minul jätkus koolitöö esialgu normaalselt. 1951. aastal olukord muutus. Kutseliste õpetajate puuduse tõttu olin ametisse võtnud 1947. aastal mõne seminari Tallinna Polütehnilises Instituudis õppinud kutseta õpetaja. Tema nimi oli Raimund Leid. Ta värvati minu nuhiks, oli viinamaias mees. Ajalehes Sovetskaja Estonia lasti liikvele mingi paskvill minu kohta.
1. septembril 1951. aastal alustasin siiski õppetööd. Peatselt sain kutse ilmuda partei Rapla rajoonikomitee sekretäri juurde. Sellele kohale oli vahepeal edutatud endine Kohila valla partorg R. Lään, kellega koostöö Kohilas laabus. Ta lõi agaralt kaasa kultuuritööl. Ka tema isa oli kohapeal tuntud isetegevuslane. R. Lään ütles, et ta on lugenud seda paskvilli ja visanud selle paberikorvi. „Tunnen sind ju hästi. Tean, et sinuta ei ole Kohilas toimunud ühtki suuremat kultuuriüritust. Nüüd on aga kuskilt saadetud kaebus Moskvasse, et ma ei reageerivat kriitikale ja soosivat kodanlikke natsionaliste,” ütles Lään. Mõistsin, et mul tuleb direktori amet maha panna. Paningi.
Kohila koolis töötas mõnda aega kehalise kasvatuse õpetajana korpusest naasnud A. Liiv. 1950. aastal rajoonide moodustamisel määrati ta kui parteilane Kose rajooni haridusosakonna juhatajaks. Kuulnud, et olen vabastatud Kohila kooli direktori kohalt, tegi ta ettepaneku tulla Kuivajõe kooli õpetajaks. Tööle asusin 20. jaanuaril 1952. aastal. Sain töötada 11 päeva. 1. veebruaril, keset koorilaulutundi kutsuti mind klassist välja ja viidi naabruses asuva täitevkomitee õue, kus esitati arreteerimiskäsk. Niisiis olin arreteeritud. Mõisteti 25+5. Pärast kaht kuud Vasalemma laagris viidi mind pika tapiga Permi oblasti Nõrobi rajooni. Viibisin seal üle kolme aasta.”
1990. aastal avaldas ajaleht Harju Elu Valter Hormi „preemiareisi” kajastava kirjutise „Nõrobi taigalaagrid. Ühe vangi mälupilte ja meenutusi”. 32-osaline järjejutt on dramaatiline lugu Siberi GULAG-i laagritest ja seal veedetud aastatest.
Valter Horm jätkas jälle koolitööd
1955. aasta 14. oktoobril vabanes Valter Horm amnestiaga GULAG-i haardest. 1956. aastal jätkas ta jälle koolitööd, seekord Härgla 7-klassilise kooli direktorina ning osales aktiivselt kohalikus kultuuritöös. 1957. aastal kirjutati Rapla rajooni ajalehes Ühistöö: „Uue koorina esineb rajooni laulupäeval Härgla naiskoor, kes on kohaliku kooli direktori Valter Hormi organiseerimisel lühikese ajaga kujunenud tubliks kunstiliseks kollektiiviks.” Ta juhatas ka Härgla segakoori.
Valter Horm oli 1958. aastal vabariikliku koorijuhtide segakoori asutamise komitee liige ja palju aastaid koorivanem ning 1960. aastal toimunud XX üldlaulupeo instruktor. Ta oli Rapla rajooni muusikaõpetajate sektsiooni juhataja. Tema algatusel toimus 1961. aastal rajooni esimene lastelaulupäev, kus Horm oli ühendkoori juht.
Härgla koolis töötamise ajal käisid pikkades nahkmantlites NKVD mehed korduvalt Valter Hormi kimbutamas. „Hiljem, vangilaagrist naasnuna, muutus isa suhtumine võimu nõudmistesse eriti ükskõikseks. Mäletan 16-aastasena isa puhul mingit väljakutsuvalt kartmatut hoiakut: mida nad mulle enam teha saavad. Aga said küll ja ähvardasid korduvalt,” ütles Valter Hormi tütar emeriitprofessor Tiina Aunin.
Härgla 7-klassiline kool reorganiseeriti 1966. aastal algkooliks ja Valter Horm läks tööle Kohila keskkooli, kus oli algul direktori asetäitja tootmisõpetuse alal. Aasta pärast see ametikoht likvideeriti ning loodi klassi- ja koolivälise kasvatustöö organisaatori ametikoht, mille ülesandeid ta hakkas seejärel täitma.
* * *
1. jaanuaril 1969. aastal siirdus Valter Horm pensionile ning algas tema elus eriti loov ja tegevusrikas periood. Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi teadurina asus ta uurima ja jäädvustama kooli- ja kultuurilugu. Valter Hormil valmisid nendel teemadel ulatuslikud ja põhjalikud uurimistööd. Valter Hormi juhitud kultuuriloolised ekskursioonid ja matkad olid väga hinnatud just sügava kultuuriloolise sisu ja ajaloo tundmise poolest.
