President Alar Karis annab tänavu välja 151 teenetemärki ning nende saajate seas on ka mitmed Rapla maakonnaga tihedalt seotud inimesed. Nii näiteks pälvib presidendilt teenetemärgi kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, kes on pärit Järvakandist. Samuti pälvivad teenetemärgi Kehtna kutsehariduskeskuse toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna, bioloog ja sireliaretaja Aavo Mägi, pikaaegne riigiametnik ja veterinaar Aavo Lumi ning koolijuht ja haridus- ja kultuurielu edendaja Kersti Nigesen.
Pikaaegsele veterinaarile Aavo Lumile tuli ajakirjaniku kõne kolmapäeva, 7. veebruari hommikul ootamatult. Esimese minuti jooksul ei tahtnud ta hästi uskuda, et uudis tema teenetemärgist tõepoolest tõele vastab. Ta tunnistas, et on loomu poolest inimene, kes ei taha tunnustustega eriti eesliinil olla. Pigem tunnustab ta hea meelega teisi inimesi. Ent presidendilt saadud teenetemärk teeb loomulikult meele rõõmsaks.
“Esimese hooga võtab sõnatuks,” ütles ta. Aavo Lumi on aktiivne inimene. Ta on aastaid juhtinud Raplamaa ja Läänemaa veterinaarkeskusi ning tegelenud selle kõrvalt omaalgatuslikult ooperilauluga. Tema innukas suhtumine töösse on kindlasti üks põhjus, miks ülemused ei taha teda isegi pensionieas tööülesannetest vabastada. “Teen tööd nii korralikult, kui saan. Püüan olla inimestele abiks, mitte kurjaks järelevalveametnikuks,” sõnas Lumi.
Ka bioloogi ja sireliaretaja Aavo Mägi jaoks tuli 7. veebruari hommikul kõne ajakirjanikult ootamatult. Kui ta kuulis, et saab president Alar Kariselt teenetemärgi, ütles ta kohe esimese asjana, et tundis Alar Karise isa väga hästi. Omal ajal töötasid nad koos Tallinna botaanikaaias, kus Mägi oli puukooli direktor ja Harry Karis oli laborijuhataja. Teenetemärgi kohta ütles Mägi, et iga tunnustus teeb meele rõõmsaks.
Mägi naudib pensionipõlve, ent teeb seda aktiivselt. Sireliaretuse kõrval on ta ka aktiivne jahimees ning ühtlasi kirjutab raamatut. Ta ütles, et praegu on veel käsikiri pooleli. Bioloogiavaldkonnas on Aavo Mägi tuntud nimi Moskvast Kanadani. Lisaks presidendilt saadud teenetemärgile ootab teda käesoleval aastal ees veel üks tippsündmus. Nimelt tuleb tema Rapla vallas Nõmme külas asuvasse talusse külla ülemaailmse sireliaretajate ühingu president Ameerika Ühendriikidest.
Kehtna kutsehariduskeskuse toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna sai teenetemärgi pälvimisest teada, viibides laevareisil Helsingisse. “Mida see minu jaoks tähendab? Võib-olla seda, et töö, mida olen teinud, on hästi tehtud. Olen tänulik, et seda tööd on märganud minu kolleegid, aga nüüd on seda märgatud ka presidendi tasemel,” rääkis Kersna. Ta lisas, et ühelt poolt on see hea tunne, sest haridusvaldkonnas on ta käinud väga pika tee. “Teisalt tõstatab see küsimuse, kas minu aeg hakkab otsa saama. Ise tunnen, et mul jagub veel energiat vähemalt kümneks aastaks,” sõnas Kersna.
Vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste hoidja Heiki Magnus ütles, et selle, mida riiklik teenetemärk tema jaoks tähendab, saab kokku võtta ühte seika. 1938. aasta 24. veebruaril pälvis tema vanaisa Kotkaristi kuldristi. Nõukogude okupatsiooni alguses ta arreteeriti ja kodus toimus mitu läbiotsimist. Selle käigus võeti ära nii Kaitseliidu vorm kui ka Kotkaristi kuldrist.
“Olen sisimas ikka mõelnud, et ehk mul õnnestub üks riiklik teenetemärk meie suguvõsasse tagasi tuua. Aega läks mis läks, aga nüüd on see tagasi. Mul võib tulla pisar silma ja tegelikult tulebki, aga ma võin öelda, et igaüks, kes on minu korraldatud üritustel aidanud kas või toole ümber tõsta, on selles märgis osaline,” rääkis Magnus.
„See oli minu jaoks üllatus nagu ilmselt inimestele ikka,” üles Eesti Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. “Ühest küljest tähendab see seda, et presidendi silmis olen ma oma tööga hästi hakkama saanud. Nii hästi, et tasub kiita teenetemärgiga. Naljaga pooleks – natukene sellest teenetemärgist tuleks anda ka kaitseväele. Kogu lugupidamise juures – ma ei ole tegelikult isegi lugenud seda uudist, kus teenetemärkide andmisest räägiti. Mulle öeldi, et sain. Pärast seda on olnud väga kiire ning pole olnud aega isegi selle peale mõelda. Igapäevatöös, vähemalt täna, pole kaitseväe juhatajal aega selle peale mõelda. Seda enam on see meeldiv üllatus, et selline tunnustus mulle omistati.“
Kui otsida tunnustatute seas veel sidemeid Rapla maakonnaga, siis saab teenetemärgi ka Raplast pärit Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Samuti saab teenetemärgi Heiki Magnus, kes on vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste hoidja. Muuhulgas korraldab ta iga aasta 31. detsembril Vana-Vigala külje all Põrgupõhja lahingu aastapäeva. Teenetemärgi pälvib ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aivar Sarapik, kes oli pikki aastaid Lelle Püha Kolmainu koguduse preester.
Teenetemärgi saavad raplamaalased:
Martin Herem – kaitseväe juhataja, kindral
Anne Kersna – kokanduse edendaja ja kutseõpetaja Raplamaal
Kersti Nigesen – koolijuht, haridus- ja kultuurielu edendaja Tallinnas
Aavo Lumi – riigiametnik, veterinaaria korraldaja
Aavo Mägi – sordiaretaja
