-0.1 C
Rapla
Esmaspäev, 26 veebr. 2024
ArvamusMiks on vaja mootorsõidukimaksu?

Miks on vaja mootorsõidukimaksu?

Mart Võrklaev

Eestimaalased on autorahvas – meil on rohkem autosid elaniku kohta kui mujal Euroopa Liidus. Mis meid veel teistest riikidest eristab, on see, et me neid autosid kuidagi ei maksusta. Inimeste ja ettevõtete vaates on maksu puudumine loomulikult alati eelistatum variant kui selle tasumine. Aga vaatame koos laiemat pilti.

Meie teedel võib liiklusregistri kohaselt vurada enam kui 740 000 autot ja kaubikut – see arv kasvab aasta-aastalt. On nii neid, kes eelistavad autot mugavuse pärast, kui ka neid, kellele on see hädavajalik vahend liikuma pääsemiseks. Autod on ja jäävad, seda me ei saa ega tahagi muuta. Mida me tahame ja proovime muuta, on nende keskkonnamõju läbi teadlikumate valikute. Vanemad sõidukid paiskavad õhku rohkem heitgaase, raskemad mõjuvad halvemini teedele, osa käike saab kenasti tehtud ka alternatiivsete liikumisvahenditega. Jätkuvalt on meil kogu Eestis palju vedelevaid romusid, millest tahaksime väga lahti saada – keskkond oleks puhtam ja vaatepilt ilusam.
Teisalt on igal autoomanikul ootused riigile ja omavalitsustele: me kõik tahame liigelda korralikel ja turvalistel teedel. Tahame oma riigilt ka palju muid teenuseid-toetusi, et meil oleks siin hea elada. Kõigeks selleks on vaja raha ja seda saab riik valdavalt maksudest. Oleme kahjuks olukorras, kus meil on igal pool ainult puudu: oleme pikalt võtnud riigile kohustusi ja lubanud suuremaid toetusi, mis kasvatavad meie kulusid automaatselt, ilma et meil oleks nende katteks raha olemas.
Selle parandamiseks oleme juba sisse viinud mitmed maksumuudatused ja nüüd on Riigikokku jõudnud mootorsõidukimaks. Oleme seda suvest saadik põhjalikult ette valmistanud ja maks on plaanitud jõustuma 2025. aasta algusest. Selle tulemusel saame lisaraha eelarvesse ja hakata samm-sammult liikuma vajalikku suunda, et peatada meie autopargi kiire kasv ja muuta see keskkonnasõbralikumaks.
Olen kuulnud kriitikat, et keskkonnaeesmärke me maksuga ei täida. Julgen sellele vastu vaielda. Jah, me ei saa tõesti suurimat maksu panna kõige vanematele ja saastavamatele sõidukitele. Seda lihtsal põhjusel, et meil on selliseid autosid väga palju, need on ringi liikumiseks vajalikud ja nende ümbervahetamiseks ei pruugi kohe raha olla. Me ei saa panna suurt hulka Eesti inimesi olukorda, kus mootorsõidukimaksu tõttu ei suuda nad enam autot pidada. Siin ongi oluline leida mõistlik tasakaal keskkonnahoiu ja maksevõime vahel, aga anda ka selge sõnum, milline on meie nägemus tulevikust, et autoostjate järgmised valikud oleksid juba keskkonnasäästlikumad.
Me tahaksime edaspidi vähem näha, et selliseid vanu, võimsaid ja saastavaid autosid Eestisse üha juurde tuuakse. Tahaksime hoopis näha, et nende osakaal hakkab vähenema. Sellest lähtusime ka sõidukite registreerimistasu disainimisel – tasu, mis lisandub sõiduki esmasel kandel Eesti liiklusregistrisse. Tasu suurust kasvatavad sõiduki heitmenäit ja mass, kuid toob allapoole sõiduki vanus juba vähemalt 1 aasta kuni 15 aastat vanade autode puhul*. Sealt edasi on vanuse mõju tasu suurusele sama, mis 15-aastaste autode puhul. See võib olla täiendav stiimul tuua Eestisse kasutatuna pigem uuemaid ja säästlikumaid sõidukeid.
Ostes juba Eesti registrisse kantud sõiduki, registreerimistasu ei rakendu. Küll tuleb kõikide autode ja kaubikute omanikel tasuda aastamaksu. Ka selle suurust vähendab sõiduki vanus, kuid seda alates 5 aastat ja vanemate sõidukite puhul. 20 aastat ja vanemate sõidukite aastamaksu suurus on üksnes 50 eurot. Kellel on mitu sõidukit, maksab nende kõigi eest. Siin on ka mõttekoht, mitut sõidukit inimesel reaalselt vaja on.
Ühtlasi suunab mootorsõidukimaks inimesi tulevikus põhjalikumalt läbi mõtlema oma sõidukiga seotud kulud. Sõltuvalt mudelist hakkab automaks olema maksimaalselt 5 – 15% kõikidest mootorsõiduki ülalpidamiseks tehtavatest kuludest. Kui maksusumma tundub kallis, võikski see olla indikatsiooniks inimesele, et tasuks kaaluda maksu vaates soodsama sõiduki valimist. See omakorda aga tähendab ka muudelt kuludelt kokkuhoidu ja tõenäoliselt säästlikumat varianti ka keskkonna vaates.
Kokkuvõttes on meil sellest ainult võita: kõikidel sõidukitel on keskkonnamõju. Seda mõju hakkame edaspidi maksustama. Osalt aitab see ehk tagant lükata säästlikumate sõidukite soetamist. Teisalt need, kes eelistavad sõita suuremate ja võimsamatega, tasuvad ka suuremat maksu.
Laekuva raha saame suunata sinna, kus enam pitsitab, näiteks ühistransporditeenuse parandamisse, ka linnakeskustest väljaspool, teedeehitussse ja -hoidu (sh kergliiklus- ja rattateed). Järgnevatel aastatel on juba neisse valdkondadesse võimaluste piires täiendavat raha planeeritud, kuid see pole kaugeltki piisav. Kuigi riigi rahakott on üks suur rahakogum ja on keeruline lüüa mootorsõidukimaksust laekuvale tulule külge konkreetseid kululipikuid, on kindel see, et meil tuleb leida lisavahendeid liikuvuse parandamiseks.
* See kehtib eraisikutele kuuluvate autode puhul, nii registreerimistasul kui ka aastamaksul.

5 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
raplakas
14. veebr. 2024 12:50

Palju võrklaev selle artikli avaldamise eest Sõnumitele maksis või on see ka toimetuse seisukoht?

Maha sellised trollid !
14. veebr. 2024 18:17

Täiesti lõpp ! Mida sitta siin soperdatakse ! Maha see loll koos Kallase mutiga ! Kogu see “kirjutis” on täis vasturääkivust ja vigu. Ajudega lugeja mõistab, et tont räägib ju endale vastu. Kas “Sõnumid” on tõesti nii hullus rahahädas, et peab sellist jama avaldama ?

Aavik
15. veebr. 2024 15:24

Kaja ei valeta kui ta ei räägi! Kes on Kaja? Tema tuntud isa kohta kirjutati aastaid tagasi eelmise riigi valguses: „Moskvast “külas” käinud KRU (kontrolno-revizionnoje upravlenije) revidendid koostavad kuritarvituste kohta hoiukassades akti, mille alusel Moskvast nõutakse Siim Kallase kohtu alla andmist. Niisiis − kohtu alla antakse vaid mõned pangateenistujad, kes ei asu just olulistes ametites. SORVVO aga kahtlustab, et süsteem on palju laiem ning töötab mõnede juhtivtöötajate mahitusel, kes omakorda püüavad Moskva ülemuste eest juhtunut varjata”. Siim Kallas sai toona karistuseks uue ameti: Eestimaa Kommunistliku Partei KK ajalehe „Rahva Hääl”toimetaja asetäitja tooli. Uues Eestis tuli jällegi pahandus. Esialgu 10 Miljoni… Loe edasi »

Peeter
16. veebr. 2024 09:12

enamus aja auto seisab, riik saab raha siis kui sõiduk alustab liikumist, kütuse käibemaks, aktsiis, kindlustus, varuosade käibemaks, remondi tasud, (sellest tasutakse riigile käibemaks, sotsmaks, tulumaks). Jutt et auto tasuta omamine on olnud siiani Meie (reformierakonna) kingitus rahavale on ääretult vildakas ütleksin otse valetamine

Laine
16. veebr. 2024 11:28

Jõustruktuurides on kallutatud jõud, samamoodi kui moskoovias!

Kõik uudised
Kuulutused