Kuuldused Kehtna põhikooli direktori Reigo Ginteri ametist lahkumisest vastavad tõele. Käesoleva õppeaasta lõpus suundub Ginter vanemapuhkusele.
Kehtna abivallavanem Rynaldo Puusep kinnitas, et direktor on vallavalitsusele esitanud juba möödunud aasta lõpus avalduse ajutiselt lapsehoolduspuhkusele minemiseks ning et koostöös direktoriga tehakse kõik vajalik, et direktori äraoleku ajal töökorraldus toimiks võimalikult sujuvalt. ”Soovime direktor Ginterile palju õnne isaks saamise puhul ning rõõmsat kooskasvamist,” ütles Puusep ja lisas kirjavahetusele järgnenud intervjuus, et vallavalitsus on direktori tehtud tööga igati rahul.
Kehtna vallavalitsus on idee tasandil lauale käinud valla põhikoolide ühise juhtimise alla viimise, mistõttu ei ole vallavanema Tanel Viksi ja abivallavanema sõnul praegu kindel, milliseks kooli juhtimine uuest õppeaastast kujuneb. Konkurssi vald hetkel korraldada ei plaani, sest ei teata, millisele juhtimissüsteemile direktorit otsitakse ehk teisisõnu, kas ainult Kehtna põhikoolile või siis juba ühendasutusele.
See on teema, mis on lähikuudel vallavalitsuse ja volikogu laual ning millele ühiselt lahendust otsitakse. Kui tekib vajadus, leitakse Viksi sõnul direktorile kohusetäitja kas majast seest või väljast. ”Esmalt peame aru saama, keda me üldse otsime,” ütles Viks.
Vald planeerib koolidele uut juhtimismudelit
Kehtna vallavalitsus on toonud volikogu lauale idee vaadata üle kogu valla haridussüsteem, mille järel võiksid minna valla põhikoolid ühise juhtimise alla. Viks rõhutab ajakirjanikule antud intervjuus, et kõik räägitu on idee tasandil, otsuseid tehtud ei ole. Vald on probleemi defineerimise etapis, millele järgneb lahenduste otsimine. Oluline roll on volikogul, kes teemaga edasi minemiseks peab andma rohelise tule.
Viks toob arvudes välja, et kui tänased Kehtna lasteaia sõimerühma lapsed kooli lähevad, on õpilaste arv vähenenud ca 20% võrra. Samuti vananeb elanikkond ja töösektorist liigub lähima seitsme aasta jooksul välja hulk inimesi. Abivallavanem Puusep toob omakorda välja, et kümnest õpetajast seitsmel puudub täna loodus-täppisteaduste valdkonnas pedagoogiline kvalifikatsioon, mis tähendab, et kümme aastat ette vaadates võime olla olukorras, kus kogu valla peale ei ole ühtegi kvalifitseeritud matemaatika, füüsika või bioloogia õpetajat.
Taustainfoks lisab Viks, et 2021. aastal, mil toimusid valimised, said võimule inimesed, kes kõik ei adu poliitilist maailma. ”Nende jaoks on see mingisugune abstraktne asi ja tavaliselt ollakse suhtumisega, et me nüüd tuleme ja teeme teistmoodi ja et me teame, kuidas tuleb teha.” Ühel hetkel saadakse aga aru, et rahaliselt ei ole võimalik teistmoodi teha ning reformide puhul on oluline teha julgeid otsuseid.
”Kõige hullem on see, kui ei julgeta otsustada. See võib mitte väga pikas perspektiivis kaasa tuua väga kurvad tagajärjed valdadele. Teisalt tuleb muidugi poliitikutest aru saada, et kõik otsused ei ole väga populaarsed.” Vallavanem tahab loota, et Kehtna vallas julgetakse otsuseid teha, ka siis, kui need on ebapopulaarsed.
Kehtna vallas on nelja kooli peale ca 400 õpilast, keda võiks Viksi arvates tulevikus juhtida üks direktor ja lisaks igas asutuses õppejuhid. ”Hariduse teemal lähevad diskussioonid tihti raha, mitte hariduse kvaliteedi peale. Ja vaat see on väljakutse, kuidas mõelda välja süsteem, et me annaksime mitte lihtsalt haridust, vaid väga head haridust,” toob vallavanem välja. Ta lisab, et direktori ametikohal oleks vaja tegeleda strateegiliste teemadega, mitte nagu täna, kus direktor tegeleb koolis peaaegu kõigega.
Hariduse reformimine vallas on vajalik ka õpetajate ja tugispetsialistide puuduse valguses. Kvalifitseeritud spetsialiste igalepoole ei jagu. Siinkohal toob Viks välja idee muuta näiteks mõni valla kool hoopis n-ö kallakuga kooliks. Mõistagi on kogu süsteemi väljatöötamine mitmeaastane protsess ja eeldab kokkuleppeid ja koostööd koolide vahel.
”See on väga värske teema, millele sooviks erinevate poliitiliste jõudude esindajate arvamusi saada. On vaja oodata volikogult otsust – jah, teemaga minnakse edasi, ja siis juba saab detailsemalt rääkida.”
Vallavanem on seda meelt, et haridus vajab muutmist ning et ressursse tuleb paremini jagada. ”Aga täna me teeme neid otsuseid ja mina olen optimistlik. Mingites küsimustes on oluliselt mõistlikum teha koostööd kui konkureerida.”
