7.2 C
Rapla
Laupäev, 13 apr. 2024
SisuturundusTaastava õiguse projekt Rapla vallas tipnes lõpuseminariga

Taastava õiguse projekt Rapla vallas tipnes lõpuseminariga

Sisuturundus

Viimased kaks aastat on Rap­la vallas juurutatud taastava õiguse põhimõtet. Sellega tõstetakse esile lähenemist, et õigusrikkumisele ei järgne selle toimepanija karistamine, vaid rikkumisele eelneva korra taastamine. Neljapäeval, 29. veebruaril toimus Luhtre turismitalus lõpuseminar, kus võeti kokku 2022. aastal alguse saanud projekt “Taastava õiguse arendamine Rapla vallas”.

Seminaril olid kohal programmis osalenud politseinikud, kohaliku omavalitsuse ametnikud, koolide ning lasteaedade töötajad ja noorsootöötajad. Päeva jooksul kõlas mitu korda mõte, et taastav õigus on konfliktide lahendamise viis, mida saab rakendada igas eluvaldkonnas. Tegemist on lähenemisega, kus rõhuasetus ei ole enam teo toimepanija karistamine, vaid fookusesse tõstetakse kannatanu vajadused ja soovid.
Rapla vallas vedasid taastava õiguse projekti piirkonnapolitseinikud Kristel Põhjala ja Piret Jaakberg. Kahe aasta jooksul toimusid nende eestvedamisel töötoad, seminarid, kohtumised ning käidi esinemas raadios. Nüüd on projektiaeg saanud ümber, kuid mõlemad avaldasid lootust, et taastava õiguse põhimõtteid järgitakse probleemide lahendamisel edasi.
Kui heita pilk lähiajalukku, siis aastal 2018 kaotati ära alaealiste komisjonid ja rõhk polnud enam karistamisel, vaid mittekaristuslike meetmete rakendamisel. Kui keegi kellelegi liiga tegi, siis lahendusena tuuakse osapooled kokku, nad saavad välja öelda, kuidas nad juhtunust mõjutatud on ning kuidas sellest olukorrast välja tulla. Mittekaristuslik meede ongi üks osa taastava õiguse mõtteviisist. Et teo toimepanija mõistaks, mida ta valesti tegi, võtaks vastutuse ning annaks panuse, et taastada teole eelnev olukord nii palju, kui see on võimalik.
Kristel Põhjala tõi oma kogemuse põhjal välja, et tavaliselt ei soovi kannatanu esimese hooga teo toimepanijaga kohtuda. “Alguses on ärevus. Ei, ma küll ei taha selle inimesega kohtuda, ta hakkab ainult sõimama. Aga kui me räägime ära, kuidas see kohtumine korraldatud on ja kannatanul on tekkinud piisav turvatunne, siis on nad valmis kohtuma. Mina politseinikuna aitan kaasa kohtumise võimalikult turvalisele kulgemisele ja mõlemal inimesel avaneb võimalus rääkida, kuulata ning jõuda mingisuguse kokkuleppeni. Kui nad ainult kahekesi kohtuksid, siis lööksid emotsioonid pea kohal kokku,” rääkis Põhjala.
Idee on selles, et kui inimene saab keerulistes olukordades oma mõtted välja öelda, siis viha taandub. Isegi kui kurjategija pannakse pärast kuriteo sooritamist vanglasse, siis ainuüksi see ei kustuta ära kannatanu hirmu, valu ega leina.
Rapla vallast võib tuua näitena, kus on taastava õiguse põhimõtteid rakendatud, sodimised lastepargi atraktsioonide peal. Kohati on need lihtsalt täis soditud, aga sinna on “joonistatud” ka vulgaarsusi. Probleem on üleval olnud aastaid, kuid sodimiste taga ei ole olnud ainult üks nooruk või seltskond. Lapsed tegid rumalat nalja, postitasid videod TikToki, kuid samas ei mõeldud tagajärgedele. Nüüd on valida – kas neid lapsi karistada või selgitada, mis on nende teo tagajärg.
“Ei osata mõelda, mida see tegevus teistele toob,” sõnas Kristel Põhjala. Küll aga toob mõistmise see, kui ta hiljem kas üksinda või koos vanemaga läheb ja peseb need pinnad puhtaks oma sodimistest.
Taastava õiguse põhimõtteid on rakendatud noortevaheliste konfliktide lahendamisel, mis hõlmavad nii füüsilist vägivalda kui ka koolikiusamist. Põhjala tõi välja, et näiteks on klassikollektiivides korraldatud aruteluringe, kui probleemiks on olnud kiusamine. Samasuguseid aruteluringe korraldavad konfliktide lahendamiseks ka noorsootöötajad. Lisaks on taastava õiguse põhimõtteid rakendatud tõsiste peresiseste tüliküsimuste lahendamiseks. Põhjala tõi näite, kus üks abielupaar oli nii tugevasti tülli keeranud, et enam ei soovitud teineteist isegi kuulata. Nad ei pööranud enam tähelepanu isegi probleemi algsele põhjusele, vaid selle asemel tekkisid soovid kättemaksuks. Lõpuks jõuti siiski ühiskohtumiseni. Alguses oli ainuüksi kehakeelest näha, et kumbki pool ei soovi lahenduseni jõuda. “Mõttetu. Nagunii midagi paremaks ei lähe,” oli nende esialgne suhtumine. Konflikt kestis kaks aastat, ent lõpuks jõuti pisarate ja üksteisemõistmiseni.
Projekti “Taastava õiguse arendamine Rapla vallas” lõpuseminar võttis elavas vormis kokku seni tehtud tegevused. Ettekannetega esinesid Kristel Põhjala ja Piret Jaakberg, kes andsid ülevaate projektitegevustest Rapla vallas. Justiitsministeeriumist esines taastava õiguse projektijuht Joel Markus Antson. Sotsiaalkindlustusameti poolt andis ülevaate taastava õiguse koordinaator Sigrid Laan. Energilise punkti pani ettekannetele koolitaja ning religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

Kuigi projekt jõudis lõpule, loodavad Põhjala ja Jaakberg, et nüüd kasutatakse taastava õiguse põhimõtteid aina enam. Üks põhjus, miks lõpuseminarile kõik koolitatud kohale kutsuti, oligi see, et nad näeksid, kui palju neid kokku on. “Täna räägiti palju üle neid asju, mida kõik juba teadsid, aga see oligi hea. Projekt kestis kaks aastat, mis tegelikult ei ole lühike aeg. Isegi kui projekt nüüd lõppes, siis meie politseis ning koolid ja lasteaiad kasutavad saadud teadmisi edasi,” sõnas Piret Jaakberg.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare