Piret Uibotalu, klaasikunsti õpetaja
Maiu Kell-Kangur, direktor
Taas on käes see aeg, kui Kehtna kunstide kooli Järvakandi filiaali õpilaste kunsti- ja klaasikunsti tööd on seatud näituseks Järvakandi kultuurihallis.
Järvakandi filiaali kõik õpilased saavad mõnusasti tegeleda nii kujutava kunstiga kui ka klaasikunstiga. See ongi meie tugevus ja eripära. Kunstis on tähelepanu eelkõige protsessil ja koosolemisel, aga klaasikunstis on suund praktilisem, st oskuste omandamine klaasiga tööks ja disainilik lähenemine.
Juba teist aastast saavad klaasikunsti tutvustavaid tunde ka eelõppe õpilased. Noored tegijad on tublid ja entusiastlikud ning valminud on lausa neli tööd igalt õpilaselt. Lisaks on sellest sügisest rohkem kasutuses saviga modelleerimine, sest klaasiõppes on vormi nägemise, tajumise ja käsitlemise oskus väga oluline. Üksikud mõnusad näited savitöödest ilmestavad kenasti näitust.
Klaasikunsti I kursusega alustasime sügisel pisut filosoofilisemas tuules, luues vaagna teemal „Lagunemine” – pâte de verre tehnikas. Ka vaagna koolutuse versioon tuli õpilastel endil leida. Harjutasime vormivõtmist oma käest ja lõikamist, mille tulemusel valmisid vitraažid „Ämblikuvõrk”. Klaasi käsitlemise oskustest on kõige alus ikka lõikamine. Oskuslik lõikamine vähendab materjaliga töötamise aega ja materjalikulu. Harjutame veel. Õpilastele väga meeldib ka graveerimine ning selle tehnika näitena on väljas taldrikud iseendale, sest soojuse ja südamlikkusega tuleb suhtuda eelkõige endasse.
Näituse pärl on kindlasti klaasikunsti II kursuse õpilase Margaret Võrgu töö „Eluratas“, mida noor looja ise tõlgendas kui ühe suve mälestusi. See pikaaegne, väga erinevaid tehnikaid nõudev teos valmis päris mitu kuud.
Tore on tulla töödega koolikeskkonnast välja, saada tagasisidet ja ise oma töid tutvustada ning sõpradele ja perele näidata. Loodame, et kogukond hindab meie püüdlusi ilusama ja parema maailma poole ning näituse vaatajaid ja hea sõnaga toetajaid on rohkesti.
Näitus ja tööd valmisid õpetajate Piret Uibotalu ja Keiu Kuresaare juhendamisel ning klaasimeister Eiko Randjärve abiga.
