Marleen Murumets
Miinuskraadide ja põldudel olnud õhukese lumekatte tõttu võib paljudel põllupidajatel talivili ikalduda. Kõige enam võivad olla kahjustatud taliodra- ja rapsipõllud.
Spetsialistide sõnutsi on veel vara anda hinnangut selle kohta, kuidas talivili on talve üle elanud, kuid siiski on juba näha, et enamikus piirkondades on viljapõllud saanud ulatuslikke külmakahjustusi. Talivilja kasvatajad kardavad ikaldust.
Teraviljakasvataja Alar Mutli sõnutsi pole veel kevad käes ja üllatused on alles ees. „Julgen arvata, et täna on veel vara teha järeldusi taliviljade talvitumise osas,” lausus Mutli. Tema sõnul ei ole seni plaanis taliviljade ümberkülvamist teha, kuid kahe-kolme nädala pärast peaks saama täpsemalt selgusele, mis teraviljadest saab.
Pae Farmeri juhatuse liikme Alo Vahtmäe sõnul ei oska nad samuti öelda täpset kahjustuste suurust enne, kui maa lõplikult üles sulab. Ta täpsustas, et kahe nädala pärast peaks saama pildi selgemaks.
METK (maaelu teadmuskeskus) Kuusiku katsekeskuse üks olulisemaid tegevusvaldkondi on Eesti oludesse sobivate sortide katsetamine ja valimine. „Sügisel külvasime paar tuhat katselappi talirapsi ja taliteravilju ning esialgse hinnangu järgi on lootust, et enamik on talve siiani üle elanud. Talvituvate kultuuride puhul ongi olulisim talvekindlus ja seetõttu on sellised külmad põhjamaised talved just selleks head, et ellu jäävad tugevamad ja meie oludesse sobivamad,” ütles Kuusiku katsekeskuse juhataja Rut Kaeval ning lisas, et oluline on ka muidugi taimede seis enne talve saabumist. Talirapsi puhul kindlasti ka see, et sügisene kasvureguleerimine oleks tehtud, lumikatte paksus jne.
Detsembri- ja jaanuarikuiste käredate külmadega oli Kuusiku põldudel piisavalt lund, et taimi kaitsta külmakahjustuste eest. Talve esimesel poolel oli maapind lume all külmumata, aga pärast vahepealset sula külmus maa korralikult, mis on omakorda hea talvitumise eeldus. „Kui siiski peaks selguma, et mõned sordid ei talvitunud, samas teised elasid meie karmi talve üle, siis on see väga vajalik informatsioon nii sordiaretajale kui ka põllumehele, mis aitab teha edasisi valikuid,” ütles Kaeval.
Ka Kuusiku katsekeskus saab talvitumise kohta lõpliku hinnangu anda siis, kui ööpäevased keskmised temperatuurid tõusevad üle +5 ja vegetatsioon on alanud. Vähemalt märtsi lõpuni tuleb kannatust varuda.
„ Pisut Raplamaalt kaugemal ringi liikudes on silma jäänud talirapsipõlde, kus ilmselt suured külmakahjustused, kas põhjuseks vähene või olematu lumekate külmade ilmadega või mingi muu põhjus, raske öelda. Talinisud ja talirukkid on külmakindlamad, taliodra puhul on silma jäänud üksikuid kehvas seisus põlde, aga seal tundub olevat tegu väga hiliste külvidega,” nentis Kuusiku katsekeskuse juhataja.
