Tee kinni pannud naaber ei ole huvitatud lahenduse leidmisest

Märtsi algul ilmus Raplamaa Sõnumites lugu sellest, kuidas arendaja väljendas oma pahameelt Rapla valla vastu oma sissesõidutee piiramisega selliselt, et ligipääs puudub ka naaberkinnistule. Oma seisukohti avab nüüd ka naaber, tuntud söögikoha Šašlõkibaar Karavan omanik.

Kõnealuse sissesõiduga on seotud neli ettevõtet: Šašlõkibaar Karavan, Rapla Autokool, Aia äri ja Bakelin Pagaristuudio (Viljandi maantee 5, Rapla). Kümmekond meetrit edasi on ettevõtetel ka teine sissesõidutee, mis kuulub Aia ärile ja kuhu igast küljest ei pääse. See tähendab, et šašlõkibaaril ametlikku mahasõitu endal ei ole ning seni on see lahendatud Viljandi maantee 7 kaudu.

Toitlustusettevõtte omanik Andre Kalaidžjan on väsinud, sest tee kinni pannud naaber Paavo Pärn (Viljandi mnt 7) ei ole huvitatud lahenduse leidmisest. Pärn on mehele rõhutanud, et viimane peaks ehitama välja uue sissesõidutee, kuid Transpordiamet on nii suuliselt kui ka ametliku vastuskirjaga öelnud, et uue mahasõidu ehitamist nad ei toeta. Alternatiivina pakub Transpordiamet tee nihutamist naabri krundile, kuid ka see Pärnale ei sobi. „Kompromissi luua on võimatu,“ ütles Kalaidžjan kokkuvõtvalt.
Kui 2006. aastal ehitati piirkonnas riigiteed ja ringteed, andsid maaomanikud ettevõtte juhi sõnul konsensuslikult allkirjad, et just läbi Viljandi maantee 7 hakkab mahasõit olema ja nii oli siiani ka olnud. Praegu toimuv sai alguse sellest, kui Rapla vald väljendas toetust Pärna ideele ehitada Viljandi mnt 7 krundile neljakorruseline maja. Menetlemise käigus on aga vald meelt muutnud. Detailplaneeringul oli Pärna poolt kirjas, et ta loob naabrite (Viljandi mnt 5) kasuks sissesõiduteele servituudi.
„Ta on ise selle kirjutanud detailplaneeringusse ja täna ütleb, et ikka ei taha. Iga päev on uus jutt,“ avaldab Kalaidžjan pahameelt. Ta on häiritud, et naaber presenteerib neid kui väljapressijaid. „Ma olen nurka surutud, sest Transpordiamet ei luba uut sissepääsu ehitada ja Paavo ei ole nõus olemasolevat nihutama, kuigi meil omavahel riidu tegelikult ei ole. Naabritega (Aia äri – toim.) saame hästi läbi, aga kui neid ka ära tüütab ja kivid ette panevad, mis siis saab?“
Kalaidžjani sõnul näitab Pärna suhtumist tõsiasi, et viimane ei ole pidanud vajalikuks naabreid teavitada neljakordse maja ehitamise plaanist. „Hea tava näeb ette, et kui sa hakkad arendama, siis on kohustus piirnevaid kinnistuomanikke kaasata.“ Ta usub, et kui arendaja näol oleks tegemist Rapla inimesega, ei oleks probleeme üldse tekkinud. „Võõral inimesel on kohalikest ükskõik ja päeva lõpuks on tema huvid ainult Exceli tabelis.“
Kalaidžjan saab aru arendaja eesmärkidest, kuid mitte sellest, miks just teda karistatakse ja miks ei ole arendaja nõus leidma ühist keelt. „Me oleme piiratud võimalustega kinnistul ja see asi tuleb ära lahendada. Kuna ajalooliselt on mahasõit nii lahendatud, siis võikski uus maaomanik sellega arvestada.“
Kannatajad selles loos on mehe arvates ettevõtted ja Rapla elanikud, kes kinnistul olevaid ärisid külastavad. Mida ta Pärnalt ootab, on heanaaberlik käitumine, kus viimane oleks nõus osaliselt kivid eest liigutama nii, et autod mahuksid läbi. Tee kasutamiseks on ta pakkunud välja ka tasu maksmist – kas siis igakuist või ühekordset, kuid sellest ei olnud arendaja huvitatud.
„Ma saan aru, et see on tema maa, aga kuskil peab olema lahendus, sest mitmed ettevõtted on sellega seotud. Ma seisan selle eest, et kohalikku ettevõtlust säilitada ja toetada. Eriti arvestades, et Viljandi maantee 7-l on kaks mahasõitu riigiteelt ja meil ei ole ühtegi.“

Pärna sõnul käitub vald ebaseaduslikult

Arendaja Paavo Pärn toob välja, et kui ta Viljandi mnt 7 kinnistu ostis, leppis ta vallaga kokku, mida sinna teha, ja väidetavalt oli vallale see meeldinud. „Kui aga hakkasin tegema, siis hakkasid tingimused ja nõudmised muutuma,“ ütles ta. Eriti solvavaks peab ta aga asjaolu, et detailplaneeringule tehtud märkused olid emotsionaalsed, kus öeldi, et uus kavandatav hoone võiks olla väiksem ja kõrgem. Vallaga oli kooskõlastatud kolmekordse kortermaja eskiis.
„Maht oli oluliselt väiksem kui see, millega vald selle kinnistu meile müüs ja mis võimalusi ta seal demonstreeris,“ lisas Pärn.
Planeeritava ala vähendamiseks ja edasiliikumiseks tegi Pärn vallale kinnistu jagamistaotluse, mille peale olevat vald öelnud, et naabrile tuleb anda servituut ja siis on võimalik kinnistut jagada. „See on sama, mis pead naabrile andma 10 000 eurot ja siis vald tegeleb edasi. Naabriga rääkisin ka sellel teemal peaaegu aasta jagu ja ütlesin, et ta peaks taotlema omale uut sissepääsu ja mitte minema vallaga koos minu vastu sõdima.“
Pärn tõi välja, et kui ta kivid eest võtab, saab naaber kasutada kinnistut parklana ja sissepääsuna, kuid tema kaotab neli parkimiskohta, mis arendaja vaatest tähendab, et ta saab ehitada kaks korterit vähem. „Ei ole enam mõistlik. Transpordiamet ei tunne kahjuks seadust ja tahab oma väidetega lihtsalt probleemi naabrite juurde tagasi lükata,“ ütles Pärn ja täpsustas, et tema arvates oleks mõistlik lahendada enamik Viljandi mnt kinnistute juurdepääse naabritega kahepeale ja ülejäänud kinni panna.
Mida arvab aga Pärn väitest, et ta ei ole ühegi kompromissiga nõus. Selle peale ütles mees, et kompromissiga peaksid mõlemad osapooled tulema poolele teele. Hetkel tahetakse aga temalt saada juurdepääsu, millega ta kaotab neli parkimiskohta ja vastu ei saa midagi. „Mis kompromissi mulle siis pakutakse? Sama mis ma küsin teie käest niisama 1000 eurot, mitte midagi vastu andmata, aga olen nõus ka kompromissiga 500 eurot.”
Millise lahendusega on Pärn nõus? Talle sobiks, kui ta saaks vastavalt seadusele oma kinnistut arendada, ilma et talle seadusevastaselt veeretataks kohustusi ette. ”Näiteks on hetkel minu tegevused peatatud, sest ma ei anna naabrile servituuti. Valla poolt selline teemade sidumine on tegelikult kuritegelik. Sama hästi võiks nõuda vald, et annaksin osa maad naabrile või 10 000 eurot sularaha.”
Kivide paigaldamisega ta enda sõnul kedagi ei karista. ”Vald lihtsalt keeldub asjaajamisest, viidates Viljandi mnt 5 sissepääsule, mis aga ei ole minu lahendada.”

Lahendus oleks mahasõidu nihutamine

Transpordiameti planeerimise osakonna kooskõlastuse üksuse peaspetsialist Anna Palusalu kinnitas Kalaidžjani sõnu, öeldes, et tugimaanteele uue ristmiku rajamise keeldumise peamised põhjused on järgmised: liikluskeskkond muutub liikleja jaoks halvemini tajutavamaks ehk suureneb liiklusõnnetuste tõenäosus ja transiitliikluse läbilaskvus saab takistatud.
„Viljandi mnt 7 kinnistul on riigiteelt kaks olemasolevat ristmikku ning teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on tugimaantee funktsiooni ja seda toetava liikluskeskkonna säilimine, ei ole piirkonda rohkemate konfliktpunktidega ristmiku rajamine proportsionaalne. Transpordiamet nõustub Viljandi mnt 5 kinnistule juurdepääsu säilitamisega Viljandi mnt 7 olemasoleva mahasõidu kaudu või Viljandi mnt 7 kinnistul olemasoleva mahasõidu nihutamisega kinnistute piirile, et mõlemal katastriüksusel oleksid võrdsed võimalused ristmiku kasutamiseks.”
Rapla valla abivallavanem Rain Terras toonitas, et kortermaja püstitamise luba antakse planeerimisemenetlusega, kus on rida kohustuslikke toiminguid, sealhulgas avalikkuse kaasamine. Alles pärast toiminguid saab volikogu otsustada menetluse tulemuse ehk kas ehitusõigus antakse või mitte. Pärna väidet, et vald on nõus ainult siis andma loa, kui arendaja annab naaberkinnistule sissesõidutee osas servituudi, ei pea Terras korrektseks.
„Vald sellist nõudmist ei saa esitada,“ ütles ta ja lisas, et maaomanikud saavad ühe võimaliku lahendusena ise leida omavahel asjaõigusliku kokkuleppe, milleks on näiteks servituudilepingu sõlmimine. „Igal juhul tuleb juurdepääsud planeeringu käigus lahendada. Selles tülis on oma seisukoha avaldanud ka Transpordiamet.“
3. märtsi kohtumisel räägiti Terrase sõnul suud puhtaks. Küll aga ei jõutud kompromissini. „Planeerimisprotsess on alles algusjärgus. Valla seisukohalt oleks eelkõige vajalik saada selgus hr Pärnalt, kuidas ta plaanib jätkata.“