Kliimaministeerium on omavalitsusliitudele arvamuse avaldamiseks esitanud uue jäätmeseaduse, mis sisaldab jäätmete käitlemise osas olulisi muudatusi. Reformi tulemusel hakkab jäätmeveo teenus maksma oluliselt rohkem kui praegu.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Katrin Koppeli sõnul on reformi eesmärk eraldada prügi kasutatud, kuid väärtuslikest materjalidest ja muuta teenus lihtsamaks ja arusaadavaks neile, kes on valmis jäätmeid liigiti koguma. Murekoht on seni olnud segaolme- ja pakendiveo eraldi teenus, kus pakendikonteinerid on anonüümsed, vähekontrollitud ja mööda linna laiali.
„Sorteerivad pigem entusiastid ja need, kellele uutes majades juba liigiti kogumise võimalused loodud,“ ütleb Koppel. Jäätmereformi järel hakkavad pakendikonteinerid olema aga kodu juures või lähedal ning tihedama asustusega piirkondades kogutakse eraldi viit liiki jäätmeid: biojäätmed, paber- ja kartongpakend koos vanapaberiga, metall- ja plastpakend, klaaspakend ning segaolmejäätmed. „Kes kogub jäätmeid liigiti, nende majapidamise prügiarve on keskmiselt 3-5 eurot kuus. Kes ei kogu liigiti, maksab umbes kolm korda rohkem.“
Koppel tunnistab, et jäätmete liigiti kogumine on paljudele keeruline, sest juhised on erinevad. Samas ei peagi inimene olema materjalispetsialist, vaid jälgima lihtsaid põhimõtteid, kus pakend läheb pakendisse, söögijäätmed biojäätmesse ja nii edasi. Jäätmereformiga seoses töötab kliimaministeerium välja selget ja lihtsat üle-eestilist sorteerimisjuhendit, mis tagab selle, et Eestis kehtivad kõigile samad reeglid.
Näiteks pakendi puhul toob Koppel välja, et kui see on märgitud 100% komposteeruvaks, võib see minna ka biojäätmete konteinerisse. „Osaliselt biolagunevast materjalist pakendit sinna aga kindlasti panna ei tohi, niisamuti seda pakendit, milles kindel pole – need tuleb panna pakendikonteinerisse.” Pakendite puhul on enamikus piirkondades edaspidi vaja sorteerida kolmes jaos: klaaspakend, metall- ja plastpakend ning paber- ja kartongpakend koos vanapaberiga. ”Enamik komposiitmaterjale sisaldavad plasti ja sellised pakendid (nt tetrapakid) tuleks panna metall- ja plastpakendi konteinerisse.“
Suund on võetud sellele,et väiksem saastaja maksab rohkem.Sorteerijad saastavad lõppkokkuvõttes rohkem.5 kasti 5 prügiautot,vedu ümbertöötlemisele,ümbertöötlemine-kõik see saastab.Mittesorteerial viib 1 auto kõik ahju ja korras.
Kui mul on nn avatud köögiga 1-toaline korter (vanade mõistete järgi = tegelikult kööktuba), siis sisuliselt elan jäätmekäitlusjaamas?
Selle peale ei mõtle nad seal oma reformidega üldse. Ma pole ju ainuke.
Mis vahet sel on mitu tuba korteris, kui inimesel on avatud köögiga elutuba või kuidas iganes seda nimetatakse, siis on elutoas jäätmejaama filiaal?