20.5 C
Rapla
Reede, 24 mai 2024
LisalehtJäätmereform toob kaasa kõrgemad hinnad

Jäätmereform toob kaasa kõrgemad hinnad

Kliimaministeerium on omavalitsusliitudele arvamuse avaldamiseks esitanud uue jäätmeseaduse, mis sisaldab jäätmete käitlemise osas olulisi muudatusi. Reformi tulemusel hakkab jäätmeveo teenus maksma oluliselt rohkem kui praegu.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Katrin Koppeli sõnul on reformi eesmärk eraldada prügi kasutatud, kuid väärtuslikest materjalidest ja muuta teenus lihtsamaks ja arusaadavaks neile, kes on valmis jäätmeid liigiti koguma. Murekoht on seni olnud segaolme- ja pakendiveo eraldi teenus, kus pakendikonteinerid on anonüümsed, vähekontrollitud ja mööda linna laiali.
„Sorteerivad pigem entusiastid ja need, kellele uutes majades juba liigiti kogumise võimalused loodud,“ ütleb Koppel. Jäätmereformi järel hakkavad pakendikonteinerid olema aga kodu juures või lähedal ning tihedama asustusega piirkondades kogutakse eraldi viit liiki jäätmeid: biojäätmed, paber- ja kartongpakend koos vanapaberiga, metall- ja plastpakend, klaaspakend ning segaolmejäätmed. „Kes kogub jäätmeid liigiti, nende majapidamise prügiarve on keskmiselt 3-5 eurot kuus. Kes ei kogu liigiti, maksab umbes kolm korda rohkem.“
Koppel tunnistab, et jäätmete liigiti kogumine on paljudele keeruline, sest juhised on erinevad. Samas ei peagi inimene olema materjalispetsialist, vaid jälgima lihtsaid põhimõtteid, kus pakend läheb pakendisse, söögijäätmed biojäätmesse ja nii edasi. Jäätmereformiga seoses töötab kliimaministeerium välja selget ja lihtsat üle-eestilist sorteerimisjuhendit, mis tagab selle, et Eestis kehtivad kõigile samad reeglid.
Näiteks pakendi puhul toob Koppel välja, et kui see on märgitud 100% komposteeruvaks, võib see minna ka biojäätmete konteinerisse. „Osaliselt biolagunevast materjalist pakendit sinna aga kindlasti panna ei tohi, niisamuti seda pakendit, milles kindel pole – need tuleb panna pakendikonteinerisse.” Pakendite puhul on enamikus piirkondades edaspidi vaja sorteerida kolmes jaos: klaaspakend, metall- ja plastpakend ning paber- ja kartongpakend koos vanapaberiga. ”Enamik komposiitmaterjale sisaldavad plasti ja sellised pakendid (nt tetrapakid) tuleks panna metall- ja plastpakendi konteinerisse.“


Kuivõrd konteinereid tuleb aina juurde, tekib küsimus, kuhu need tiheasustusalas paigutatakse. Koppel ütleb, et sageli on kortermajadel praegu kasutuses mitu segaolmejäätmete konteinerit, millest sageli leiab aga just pakendit. Ehk edaspidi võiksid kortermajad alles jätta ühe segaolmejäätmete konteineri ja teise asemel võtta pakendikonteineri. Veel saavad kortermajad Koppeli sõnul kasutusse võtta mitme maja peale ühised konteinerid, jäätmemajad, jagatud sisuga süvamahutid vm.
„See tähendab, et iga maja juurde ei pea ilmtingimata tooma lisakonteinereid.” Kui aga kortermajadel on konteineritele või jäätmemajale keeruline sobivat asukohta leida, võib nõu saamiseks pöörduda omavalitsuse ehitus- või planeeringuosakonna poole.
Eramajade puhul jääb inimestele alles võimalus biojäätmeid kompostida ning osa jäätmeliike, näiteks pakendid, segaolmejäätmed, võib jätkuvalt üle anda kotiga. ”Kotiga pakendijäätmete üleandmise võimalust ei ole seega kavas ära kaotada, küll aga tuleb pakendid koguda materjalide kaupa eraldi.”
Koppel toob veel välja, et jäätmeid liigiti kogudes väheneb oluliselt segaolmejäätmete maht, kuid suureneb plast- ja metallpakendite maht. Seetõttu tuleb kindlasti üle vaadata jäätmete veosagedused ja sobivad kogumisvahendid, sest neid jäätmeliike, mida tekib vähem, peaks koguma väiksemate mahutitega, ja neid, mida rohkem, suuremate mahutitega.
”Jäätmete veosagedus peaks olema samuti optimaalne. Näiteks biojäätmete puhul on jäätmete olemuse tõttu vajalik tihedam äravedu kui pakendite puhul. Võimalusel tuleks jäätmeveo transpordi vähendamiseks kasutada mitmekambrilisi veokeid, mis võimaldavad ühe korraga tühjendada erinevat liiki konteinereid. Nii nagu praegu, jääb sobiva logistika paikapanemine ka edaspidi jäätmevedaja ülesandeks.”

Omavalitsused saavad oluliselt kohustusi juurde

Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatuse liige Heiki Hepner tõdeb, et jäätmereformi väljatöötamiskavatsuses on häid külgi, kuid ka ridu, mis teevad väga murelikuks. Üldist loogikat võrdleb ta ajaga, kui Edgar Savisaar oli Tallinna linnapea ja ehitas Tallinna sisse justkui teise riigi. Savisaarel oli toona suur soov teha oma jäätmekäitlus, mis oleks täiesti eraldi riigi loodud süsteemist. Õige pea eelnõuna lauale tulev jäätmereform on Hepneri arvates sarnase loogikaga, kus iga omavalitsus peab võtma jäätmekäitlejast vaheperemehe rolli.
Teisisõnu tuleb valdadel edaspidi hakata ise tegema hankeid erinevate tegelike jäätmekäitlejatega: kes võtab vastu pappi, kes klaasi, kes plasti, kes biojäätmeid jne. Seejärel tuleb leida jäätmete vedaja ja suhelda jäätmevaldajate ehk eraisikutega. „See teeb asja pööraselt kalliks,“ ütles Hepner ja lisas, et jäätmereformi loogika on liialt idealistlik.
Laiem probleem seisneb selles, et riik ei ole suutnud täita Euroopa Liidu poolt seatud sihtarve, kus 55% jäätmetest tuleks taaskasutada. „Me paneme omavalitsused vastutama selle eest, kes selle kõik ringlusesse võtab. See peaks olema justkui efektiivsem, kui riik üksinda seda teeks. Aga on raske uskuda, et 79 omavalitsust eraldi suudavad paremad olla kui riik. Tänane sõnum on selline, kus riik ütleb, et nemad ei tule toime, vaid Kohila vald, Rapla vald ja nii edasi, peavad ise üksinda toime tulema.“
Tänase süsteemi järgi korjavad teenusepakkujad ehk segaolmejäätmete käitlejad (Ragn Sells ja Keskkonnateenused AS) või taaskasutusorganisatsioonid erinevad jäätmed kokku, vajadusel sorteerivad ja jagavad laiali vastavalt sellele, kellega neil parasjagu lepingud on sõlmitud. Reformijärgselt peaksid aga seda vallad üksi tegema hakkama ehk valdadesse tuleb Hepneri sõnul tekitada täielik jäätmekäitluse kompentents. „Ma küsiks, et kust see kompentents tuleb ja mis see maksab? Tohutu segadus. Selle peale võib lahjemat sorti mürki võtta, et eesmärke me kindlasti sedasi ei suuda saavutada.“
Mis aga muutub tavainimese jaoks? Kuivõrd reformi järel suureneb oluliselt jäätmeladestus- ja põletustasu, siis inimesed, kes ei sorteeri ja koguvad jäätmeid peaasjalikult segaolmesse, hakkavad maksma oluliselt rohkem. Odavamaks ei muutu teenus aga ka neile, kes tublisti sorteerivad. Kuna omavalitsustele tuleb kohustusi märkimisväärselt juurde, kaasneb sellega Hepneri sõnul tohutult bürokraatiat, mis viib omakorda selleni, et valdades tuleb kehtestada jäätmemaks, nii nagu jäätmereform seda ette näeb.
„Summa summarum kasvab siis jäätmeveohind kindlasti, sest kinni tuleb maksta kasvav bürokraatia. Siin ei ole mingit kahtlust. Minu kõige suurem kriitika ongi, et riik ei ole hinnanud avaliku sektori bürokraatia kasvu. Ei ole üldse vahet, kas seda teeb riik või omavalitsus, kinni peavad selle maksma inimesed.“
Väljatöötamiskava on Hepneri sõnul kohati vasturääkiv, kus ühes punktis tuuakse välja, et jäätmetasu peaks olema kõigile võrdne. Sellega ta nõus ei ole. „Peaks olema printsiibis – saastaja maksab. Kindlasti ei saa ka üksinda elav inimene maksta sama palju kui viieliikmeline pere.“ Kliimaministeerium on täna ärgitanud valdasid koostööd tegema, kuid Hepneri arvates on see ilus helesinine unistus. „See on ebarealistlik, sest sel juhul peaksid maakonna neli omavalitsust tegema kogu jäätmekäitluse poliitikas identseid otsuseid.“
Administreerimise ja hankekohustused annaks tema üle tänastele käitlejatele, kellel on vastav kompentents ja struktuur olemas. „Kui erasektor suudab midagi teha, siis ei peaks avalik sektor sinna oma näppe vahele torkima. Võiks ainult jälgida, et erasektor oma turupositsiooni ei kuritarvitaks.“
Milline saab olema uus hind tarbija jaoks, see on Hepneri sõnul veel prognoosimatu, kuid võib eeldada, et kahekordistub see kindlasti. „Võib-olla ma olen ebaõiglane, aga võib-olla taban naelapea pihta. Riik saab pärast ütelda, et omavalitsused ei saa asjaga hakkama ja neile tuleb otsa vaadata, miks me Euroopa Liidu nõudeid ei suuda täita. Täna tahab riik otsustada, aga mitte vastutada. Vastutajaks on omavalitsus, aga otsustajaks riik – mitte iialgi ei hakka see hästi tööle.“
Hepner rõhutab, et tänane probleem ei ole niivõrd selles, et inimesed ei taha jäätmeid sorteerituna üle anda, vaid probleem on selles, et sorteeritud jäätmeid ei suudeta taaskasutusse võtta. „Kuidas peaks siis KOV suutma seda probleemi lahendada? Kas riik tõesti soovib, et KOV-id hakkaksid ise jäätmeid taaskasutavaid tehaseid ehitama? Loodetavasti sellist sotsialismi kunagi ei tule. Või kuidas suudaksid KOV-id eraldi seda protsessi paremini mõjutada kui riik ise?“
Riik eraldab KOV-idele erinevate jäätmereformiga seonduvate tegevuste läbiviimseks kokku 111 miljonit eurot.

***

Täpsustused konteinerite/kottide arvu kohta:

Kortermaja linnas = 5 konteinerit: olmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paberpakenditega, plastpakendid koos metallpakenditega ning klaaspakendid. Võib koguda eraldi konteineritesse või süvamahutitesse (maa-alustesse konteineritesse), näiteks: üks süvamahuti olmejäätmetele ja plast- ning metallpakenditele. Teine süvamahuti biojäätmetele, paberpakenditele ja klaaspakenditele.

Kortermaja maapiirkonnas = 4 konteinerit. Eraldi tuleb koguda olmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paberpakenditega, plastpakendid koos metallpakenditega ning klaaspakendid. Esimesed neli võib koguda eraldi konteineritesse või süvamahutitesse (maa-alustesse konteineritesse), näiteks: üks süvamahuti olmejäätmetele ja plast- ning metallpakenditele. Teine süvamahuti biojäätmetele ja paberpakenditele. Klaaspakendid võib viia piirkondlikku avalikku konteinerisse.

Eramaja linnas = 1-5 konteinerit. Eraldi konteinerit on vaja olmejäätmetele. Biojäätmete konteineri võib ise asendada biojäätmete kompostimisega. Eraldi tuleb koguda ka klaaspakendid, vanapaber koos paberpakenditega ning plast- ja metallpakendid. Need võib eraldi koguda kolme erinevasse konteinerisse või kotti, mille jäätmevedaja niisamuti nagu konteineridki maja juurest ära viib.

Eramaja maapiirkonnas = 1-3 konteinerit. Eraldi konteinerit on vaja olmejäätmetele. Biojäätmete konteineri võib ise asendada biojäätmete kompostimisega. Eraldi tuleb koguda ka klaaspakendid, vanapaber koos paberpakenditega ning plast- ja metallpakendid. Plast- ja metallpakendid võib koguda konteinerisse või kotti, mille jäätmevedaja niisamuti nagu konteineridki maja juurest ära viib. Paberpakendid ja klaaspakendid võib viia piirkondlikku avalikku konteinerisse.

2 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Suslik
12. apr. 2024 11:48

Suund on võetud sellele,et väiksem saastaja maksab rohkem.Sorteerijad saastavad lõppkokkuvõttes rohkem.5 kasti 5 prügiautot,vedu ümbertöötlemisele,ümbertöötlemine-kõik see saastab.Mittesorteerial viib 1 auto kõik ahju ja korras.

pessimist
21. apr. 2024 19:26

Kui mul on nn avatud köögiga 1-toaline korter (vanade mõistete järgi = tegelikult kööktuba), siis sisuliselt elan jäätmekäitlusjaamas?
Selle peale ei mõtle nad seal oma reformidega üldse. Ma pole ju ainuke.
Mis vahet sel on mitu tuba korteris, kui inimesel on avatud köögiga elutuba või kuidas iganes seda nimetatakse, siis on elutoas jäätmejaama filiaal?