Raplamaa Mälukeskus. Seda on meile kõigile vaja

Sigrid Põld,
Kohila valla kultuurinõunik, Raplamaa Mälukeskuse juhtgrupi liige

Milleks mälukeskust vaja on? Kellele? Mida sealt leida võib? Kes sinna materjale toob? Lihtne vastus on, et seda on meile kõigile vaja. Iseküsimus, millal ja mis võtmes see keskus meile vajalikuks osutub.

Raplamaa inimesed on rääkinud aastaid, et oleks tore, kui meil oleks üks keskne mäluasutus. Meil on maakonnas neli valda. Igas vallas on üks muuseum. Erinevaid muuseume on meie maal sadu. Alustades suurtest nagu näiteks Eesti Rahva Muuseum ja lõpetades väiksemate, n-ö kohalike muuseumidega nagu Järvakandi klaasimuuseum, Sillaotsa talumuuseum, Mahtra talurahvamuuseum või Hageri muuseum.
Isegi kui mõne arvates on seda kõike liiga palju, olen mina ja paljud teised inimesed teisel arvamusel – ja seejuures pole üldse tähtis, et ma olen Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud. Ühel või teisel moel tekib inimesel ikka huvi, kust ma pärinen? Kes olid minu esivanemad? Kus nad elasid, millega tegelesid?
Just selliseid andmeid hakatakse eelkõige kodukandist otsima. Uuritakse, kas on olemas mõni koduloomuuseum seal piirkonnas, kust arvatakse end pärit olevat. Suured üleriigilised muuseumid ei suuda kõike hoida, talletada ja hallata. Seetõttu on igati tänuväärne, et leidub inimesi, vallaametnikke, volikoguliikmeid ja teisi, kes on igati toetanud kohalike muuseumide teket ja säilimist. Kui kohalikud muuseumid materjale ei koguks ega talletaks, poleks ühel hetkel ka suurtel muuseumidel millelegi toetuda, kui mingi piirkonna kohta soovitakse rohkem informatsiooni koguda.

Kuidas aga tekib kohalik muuseum? Ikka kohalike inimeste abiga. Olgu annetamise põhjuseks missioonitunne või tunne, et tegemist on ajaloolise ja olulise asjaga, mida peaks kusagil säilitama, või sunnib olulisest asjast loobuma hoopis ruumipuudus või oskamatus asja väärikalt hoida.
Just nii on alguse saanud kohalikud koduloomuuseumid, kus asjad räägivad oma loo. Eriti neile, kelle perekonnaga on need seotud. Nii näiteks on minu jaoks ülioluline üks foto Hageri muuseumi seinal, kus on kujutatud mu vanavanemate talu lauta ja heinategu.

Kui meil on juba nelja valla peale neli muuseumi, milleks siis veel Raplamaa Mälukeskus?
Alguse sai see idee sellest, et üks ja teine inimene ütles, et ta teab, et kellelgi on kodus väärtuslikku materjali, aga ei tea, kuhu seda viia. Mõne muusiku kogutud materjal – kavalehed, artiklid, aukirjad jne – või mõne sportlase välja teenitud aukirjad, medalid jms. Aga ka teenekate ühiskonnategelaste kogutud materjalid, mälestused. Mis neist edasi saab, kui omanikud neid talletada ei soovi või ei saa? Või kuhu koguda maakonnaga seotud asutuste, klubide, ühingute materjalid? Arhiividel ja muuseumidel on omad kogumiskorrad ja ka ruum on piiratud.
Teiseks, et oleks koht, kust saaks kätte olulise informatsiooni Raplamaa kohta. Et kui inimesel tekib huvi mõne Rapla maakonnaga seotud koha, isiku, pärimuse vms kohta, siis ta teab, et võib võtta ühendust mälukeskusega, kust võib saada informatsiooni või siis vähemalt saada teada, kust edasi otsida.
Vaatamata sellele, et keskus on tegutsenud juba kaks aastat, oleme siiski alles alguses. Hetkel rõõmustame selle üle, et Rapla keskraamatukogu on mälukeskuse oma tiiva alla võtnud. On olemas töötaja, kes digib talle toodud materjali, ja on olemas ka internetilehekülg, kus igaüks saab ringi vaadata ja talle vajalikku materjali otsida.

Kuidas materjalid mälukeskusesse jõuavad? Ikka samamoodi nagu muuseumidesse. Lihtsalt selle vahega, et mälukeskus ei kogu endale esemeid ega soovi materjale endale jätta. Ta teeb inimesega üleandmis-vastuvõtmisakti ning mingiks ajaks jäetakse asjad mälukeskusesse. Kui asjad on üles pildistatud, digitud, saab neile taas järele tulla. Mälukeskuse eesmärk ei ole saada viiendaks maakonna muuseumiks. Mälukeskus on pigem digitaalne infokeskus.
Selleks, et mälukeskus areneks ja oleks kõigile huvipakkuv, on vajalik meie kõigi panus. Alustada võib kasvõi sellest, et kui kodus on mõni paber, millega ei oska midagi peale hakata ja tekib tunne, et võiks vist ära visata, mõtle korraks! Äkki sellel on siiski väärtus ajas? Või mõni foto? Või ehk on sul mõni helifail 1990-ndatest? Või isegi video? Anna sellest kõigest mälukeskusele märku!
Mälukeskus asub Raplas, kuid sinna ei koguta vaid Rapla linna või vallaga seotud olulisi materjale. Sinna on oodatud kogu maakonda puudutavad leiud, mis võiksid olla säilitamist väärt!

Rapla keskraamatukogu, Raplamaa Mälukeskus

Mälukeskus ei konkureeri muuseumidega, selleks pole meil ei muuseumitöötaja teadmisi-oskusi ega ruumi museaalide kogumiseks, küll aga pakub võimalust säilitada materjale digiteeritult. Digimiseks toodud originaalid saab omanik tagasi, samuti kuuluvad talle autoriõigused. Mälukeskusse jõuab ka materjale, millel autorit-omanikku polegi – näiteks leitakse fotod, mis on kindlasti Raplamaaga seotud, aga see on ka kogu info nende kohta. Sel juhul saame fotod mälukeskuse digikogusse lisada ja kaasata kogukonda – kas keegi teab, mäletab, tunneb ära…
Materjali toojad on vahel mures teksti ja piltide kvaliteedi pärast. Aeg teeb muidugi oma töö, aga õnneks digiteerimisel saab nii teksti kui ka piltide kvaliteeti parandada, vajadusel suurendada/vähendada jne.
Raamatukogu külastavad ekskursioonid käivad tutvumas ka mälukeskusega. Kõige nooremad huvilised peavad põnevaks pigem käegakatsutavat – vitriinides ja riiulitel näha olevaid esemeid, vanu albumeid jne. 2024. a jaanuaris käisid riigigümnaasiumi noored koos huvijuhiga mälukeskuses oma projektitööde jaoks mõtteid kogumas ja mitmed neist saidki inspiratsiooni ja materjale mälukeskuse digikogust.
Kõige suuremat huvi pakub mälukeskus siiski vanematele inimestele. Mida vanemad on külastajad, seda rohkem jõuab nendeni teadmine möödunud aegade mäletamise olulisusest ning selle jagamisest teistega. Mõnele aga tundub, et nende mälestused ja teadmised ei huvita enam kedagi. See pole kindlasti nii! Kui noorem põlvkond sellega ehk kohe ei haakugi, siis mälukeskusele on Raplamaaga seotud infokillud olulised. Oleme saanud palju huvitavat materjali Raplamaa ettevõtluse ja ettevõtete, seltside ja muu ühistegevuse kohta, inimeste mälestusi möödunud aegadest.
2024. aasta algul alustas mälukeskus Rapla KEK-i teemaliste materjalide kogumise kampaaniaga. Üleskutsele tuua fotosid, dokumente ja mälestusi reageeriti aktiivselt.
18. aprillil toimunud Rapla KEK-i meenutuste pärastlõuna tõi kokku nii endisi töötajaid kui ka muid huvilisi. Mälukeskus sai tutvustada kogunenud materjale. Üritusele tulnud tõid ka senikogutule lisa.

Kas võiks tekkida meenutusõhtute sari, mille üritused võiksid toimuda Raplamaa eri piirkondades? Edaspidi võiksid teemadeks olla majandid, autobaasid, EPT-d jne. Siinkohal ootab mälukeskus ettepanekuid.
Jõudu kogub Ly Ehini üleskutse, kus ta kutsub jäädvustama ühe omakandi eaka inimese mälestusi mõnest olulisest sündmusest Raplamaal. Kuni inimesed on veel elus ja mäletavad, tuleks nende meenutusi koguda ja säilitada. Ühe inimese küsitlemine on kõigile jõukohane.
Mälukeskus ja raamatukogu. Miks just raamatukogu? Eesti raamatukogud on aastaid kogunud koduloolisi materjale, hankinud ja säilitanud kohalikke ajalehti, andmebaasides kajastatakse maakonna elanike, asutuste ja organisatsioonide ettevõtmisi jm.
Rapla keskraamatukogus on lisaks kodukohaga seotud raamatute ja väljaannete tutvustamisele koostatud maakonna kodulugu kajastavaid virtuaalnäitusi, kodulooliste tähtpäevade, Raplamaa kirjarahvast ning teatri- ja filmirahvast tutvustavaid nimestikke ja kogutud fotosid ning mälestusi Rapla kohta jne. Need on kättesaadavad raamatukogu kodulehel (www.raplakrk.ee) ning aitavad tutvustada Raplamaad.
See kõik oli olemas enne, kui Raplamaa Omavalitsuste Liit pakkus raamatukogule Raplamaa mälukeskuse ideed. Raamatukogu võttis pakkumise vastu ja ühiselt asuti tegutsema. Esimese projekti kirjutas Rapla valla abivallavanem Jüri Vaher. Eeltööd projektiga algasid 2021. aastal, mälukeskuse spetsialist võeti tööle 2022. aasta aprillis. Algas infotehnoloogia hankimine, ruumi sisustamine ja vastavalt eelarve võimalustele programmi valimine. Mälukeskus avati ametlikult 2022. aasta oktoobris.

Mälukeskusesse ootame eelkõige unustusehõlma vajumise ohus olevaid mälestusi, dokumente, fotomaterjale, mille töötaja digiteerib ja andmebaasi sisestab, järgides isikuandmete kaitse seadust. Materjale, mida ei saa sisestada veebi, kuid on koduloo seisukohalt huvitavad, erandkorras säilitatakse ja neid saab kasutada kohapeal.
Mälukeskuse spetsialist üksi ei jõua digida ja sisestada kõiki dokumente ja kogusid andmebaasi. Siin vajame kogukonna abi. Ootame erinevatelt organisatsioonidelt ja eraisikutelt ka juba digitud materjale. Kui kogu omanik oma nime avalikustada ei soovi, saab andmeid ka varjata.
Mälukeskusel on vaja välja vahetada kasutusel olev digikogu tarkvara DSpace 6.3 uuema versiooni vastu. Uus versioon võimaldab vaadata fotosid ja dokumente galeriina, otsingusüsteem on mugavam, saab üles laadida helifaile, lihtsam on dokumentide paigutamine ja vaatamine. Üleminekut uuemale versioonile planeerime lähiajal maakondliku arengustrateegia projekti ning Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla omavalitsuste rahastuse abil. Kõik seni sisestatud andmed kantakse üle uude versiooni ning on jätkuvalt kõigile üle ilma kättesaadavad.
Mälukeskuse digikogu on üks võimalus maakonna kultuuriloo tutvustamiseks erinevate inimeste kollektsioonide, fotode, tekstide kaudu. See on meie ühine koostöövõrgustikupõhine ettevõtmine kodukoha tutvustamiseks ja ajaloo säilitamiseks tulevastele põlvedele. Jääme lootma inimeste jätkuvale huvile jagada meiega oma mälestusi ja huvitavaid materjale, mis haakuvad Raplamaa mineviku ja tänapäevaga.