Kalev Kallemets, Kuido Külm, Ilmar Raag, droonikampaania algatajad
Ukraina rahvas kannab iga päev kaotusi nii rindel kui ka linnades. Iga nädal hukkuvad lapsed, sajad jäävad orbudeks. Vene Föderatsiooni vägivald ja rünnakud on pidevad ning uudised otse rindelt ütlevad, et just praegu on olukord läinud jälle väga pingeliseks. Teame juba ammusest ajast, et Vene vaenlast ei peata muu kui jõuga.
Nii Euroopa sanktsioonid kui ka Ameerika sõjaline abi ei ole toonud otsustavat murrangut sõja käiku. Seda on pidevalt olnud liiga vähe ja see on saabunud liiga hilja. Venemaa sõbrad Põhja-Koreast, Iraanist, Hiinast tarnivad rakette, mürske, ründedroone ja tehnikat suures mahus demokraatlike kõhklusteta. Harkivi ja Hersoni elukõlbmatuks pommitamine jätkub, rindel toimub just praegu vaikne nihe Ukraina kahjuks.
Eesti majanduse ja ühiskondliku kindluse jaoks oleks ränkade tagajärgedega Venemaa mulje, et nad on Ukrainat, aga tegelikult kollektiivset Läänt võitnud. Kui tõesti hakkab Euroopas laiemalt levima arusaam, et järgmine Vene rünnak tsaari-Vene piiride taastamiseks on aja küsimus, muutub kinnisvara omandamise ja arendamise küsitavus põhjendatuks.
Mis on siis väljavaade Venemaa agressiivsust piirata, kui selle eliit ja militariseerunud ühiskond on agressioonisõjas kogenud võitu? Kui Euroopa ja Ameerika ei suuda end tõsiselt kokku võtta nüüd, kui meie väärtuste eest võitleb sitke Ukraina, kuidas reageerivad need ühiskonnad, kui Vene vastu seisavad nõrgemad riigid?
Eesti riigi, majanduse ja rahvuse huvides on maksimaalne pingutus, et Ukraina võidaks agressorit sõjaliselt lähiaastail. Hoolimata raskustest on see veel võimalik. Kui Eesti kodanikuühiskond saab midagi teha, siis tuleb praegu keskenduda kõige olulisemale elemendile, mis aitab Ukraina armeel kompenseerida mürskude ja rakettide puudust.
Jah, me räägime droonidest, mis on tekitanud revolutsiooni kaasaegses sõjapidamises. Ukraina brigaadid omavad parimat kogemust, kuidas eri droonidega kombineeritult häid tulemusi saavutada. Iga Ukrainas hävitatud vaenlase tank, suurtükk, raketiheitja ja laskemoonaladu kulutab Vene relvajõude ja seega vähendab potentsiaalset sõjalist ohtu Eestile.
Juba sõja algul olid kasutusel luuredroonid, selleks et tuvastada vaenlase liikumist ning sihitada kaugtulerelvade tuld. Viimase aasta jooksul on mõlemalt poolt leidnud laialt kasutust rallidroonid, mis hävitavad nii vaenlase lahingtehnikat kui ka jalaväge. Rallidroonid maksavad vaid 500 eurot ehk kordades vähem kui 155 mm suurtükimoon. Nende tootmiseks pole vaja mahukaid investeeringuid, kallist sisseseadet ega kulunud kahuritorude väljavahetamist. Lisaks võimaldavad rallidroonid hävitada ka liikuvat lahingtehnikat ning sihtmärke, mis ei ole stardi hetkel veel operaatorile visuaalselt nähtavad.
Droonide kasutamine on muutnud võimatuks suurte lahingkoondiste kogunemise rinde lähedal ja hävitatud vastase tehnikast näeme igapäevaseid videosid. Ukrainas on ligi 56 erinevat droonide tootmise ettevõtet, kuid kuna parimad droonioperaatorid suudavad lennutada päevas sihtmärgile kuni 40 drooni, on ka droonide kulu suur. Lisaks toimub tehnoloogiline võidurelvastumine, kus ka vastane arendab pidevalt uusi droonide vastaseid seadmeid. Seetõttu ei ole kõik droonide rünnakud edukad. On väidetud, et keskmiselt kulub ühe tanki hävitamiseks 4-5 drooni.
On möödapääsmatu, et ka Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit võtaks selle uue relvasüsteemi laialdaselt kasutusele. Eesti kaitsevõime huvides on Eesti enda droonide tootmise väljaarendamine ja pidev täiustamine. Seega ei peaks me lihtsalt Ukrainale droone ostma, vaid ukrainlastega ka otseselt koostööd tegema, et nende väärtuslikku kogemust ka Eesti kaitseks ära kasutada.
Heaks näiteks on start-upina tõusnud Eesti firma KrattWorks, mis on aastaid arendanud nii luuredroone kui nüüd ka rallidroone ning omab droonide tootmise võimet. Tervitame teisi Eesti tootjaid meile pakkumist tegema. Me teeme koostööd ka Eesti Kaitsetööstuse Liiduga. Eesti riik on küll droonialliansiga liitunud, kuid seni veel tellimusi pole. Eesti vabaühiskond ja ettevõtjad suudavad tegutseda riiki toetavalt täpselt nii, nagu Kaitseliit toetab Kaitseväge.
Jah, Ukraina vajab palju ka humanitaar- ja meditsiiniabi, kuid just praegu võib lahinguväljal olla murranguline hetk, kus ka meie abi on väga oluline. Eesti rahvas, ärgake! Erinevad Ukrainat toetavad organisatsioonid, ühinege! Oleme juba praegu Kuido Külma juhitud MTÜ Vaba Ukraina ja Ilmar Raagi esindatud MTÜ SAB UA-ga liitnud jõu, et tuhandeid droone Ukraina brigaadidele tarnida.
Meil on Eesti inimeste arveldusarvetel miljardeid eurosid, kuid see on kõik tuhk ja tolm, kui seda ähvardab brutaalne ja võidukas Venemaa. Annetage oma laste turvalisuse nimel. Annetage Eesti au ja julgeoleku nimel. Palun annetage tõsiselt. 500-eurose drooni tabamus on üks purustatud tank. Meie eesmärk on “Eesti võidupühaks vähemalt 1000 drooni”. Tõeline toetus Ukrainale ja Eesti julgeolekule.
Ärme väsi, sest meie kuri vaenlane teab, et tema kaotus on realistlik, ja võitleb meeleheitlikult. Me ei tohi alla anda, sest kui Ukraina kaotab, kaotame meie. Kui Ukraina võidab, võidab vabadus, demokraatia, Eesti. Droonidega võidame! See on võimalik!
