Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses avati näitus töödest, milles õpilased kopeerisid kuulsaid maale. Niisiis võib näitusel ringi jalutades kohata Leonardo da Vinci, Vincent van Goghi, Jüri Arraku, Konrad Mägi ja Navitrolla teoseid, mille on tegelikult valmis teinud kohalikud kunstnikud.
Näitus kannab pealkirja “Suure kunsti lummuses” ning selle pidulik avamine oli reedel, 3. mail. Pealkirja tähendust on lihtne lahti mõtestada, sest Raplamaa kaasaegse kunsti keskus on tõepoolest alates 3. maist täis suurt kunsti. Tegemist on hooaja viimase näitusega, millega ühtlasi pannakse punkt ka lõppevale õppeaastale. Kohalikud hobimaalijad on näinud kuude viisi vaeva, et kõik need tööd mai alguseks valmis saada. Pidulikul avamisel ringi kõndides oli tunda uhkust ja rõõmu.
r
Ja tõepoolest oli kunstnikel põhjust olla ka uhke, sest nende tööd sarnanevad väga otseselt originaalidega, mida nad kopeerisid. Kunstisaali on üles riputatud 27 maali, millel on kokku kümme autorit. Need on Maiu Albo, Mikk Allas, Mai Klemmer, Eha Koit, Avo Päädam, Editha Salm, Olga Sokk, Ave Tislar, Eteri Tõlgo ja Siret Varimõis. Enamik töid valmis kunstikeskuse maalikursuse käigus, kuid näitusel on üleval ka selliseid töid, mis olid juba varem valmis.
Näituse kujundas Eteri Tõlgo, kes on ka ise kaks oma tööd välja pannud. Seekordse näituse puhul on rakendatud täiesti uut valgustussüsteemi. Esmakordselt on eraldi valgustatud iga maal. See saavutati tänu lakke üles seatud uutele valgustitele. Suve jooksul täiustatakse kunstikeskuse valgustust veelgi, nii et see oli tegelikult alles esimene samm, kuid juba andis näituse õhustikule väga palju juurde.
Keeruline oleks välja tuua, millised maalid on kõige paremini õnnestunud, kuid mõned jäid eriliselt silma küll. Nii näiteks ei saanud jääda kuidagi märkamata Ave Tislari töö, kus ta kopeeris Navitrolla maali. Samuti oli erakordselt ilus tulemus sellel, kui Mikk Allas kopeeris Vincent van Goghi maailmakuulsat maali “Tähistaevas”.
Keskuse eestvedaja Kairi Orgusaar ütles, et tema küll oma lemmikuid välja tuua ei saa, sest temale on kõik tööd armsad. Muidugi on see arusaadav, sest ühtlasi oli ta ka õpilaste juhendaja. Iga õpilane sai ise valida, millist kuulsat maali ta kopeerima hakkab. Sealjuures ei suunanud Orgusaar oma õpilasi valiku langetamisel kuidagi. Orgusaare sõnul on kuulsate maalide kopeerimine tavaline õppeprotsessi osa ning see ei ole midagi uut. Ühest küljest annab see kunstnikule väärtusliku õppetunni konkreetse autori kohta, kuid samas õpetab ka laiemalt kunstiajalugu.
Kokkuvõttes ei olnudki eesmärk kopeerida kuulsaid maale täpselt üks ühele. Mõnest väikesest detailist olulisemgi oli see, et kunstnik teeks oma arengus sammu edasi ning lõpuks õhkuks maalist sellist energiat, mida autor soovib. Näituse avamisel oligi tajuda ennekõike rõõmu ja rahulolu. Tegemist on ikkagi hooaja viimase näitusega ning seetõttu võib seda pidada ka aasta tähtsaimaks. Rohkem saab selle näituse kohta kuulda Raplamaa Sõnumite podcasti viimatises osas, kus sellest käisid rääkimas Kairi Orgusaar ja Eteri Tõlgo. Näitus jääb avatuks 19. maini.
