Kiikumine on รผks tore tegevus. Kiiktoolis on tore vanaemadel sukavarraste kรตrval tukkuda. Lapsi kiigutatakse magama ja lapsepรตlvest on meil kรตikidel kiigemรคlestusi. Neid vรตib olla hรคid vรตi ka kehvemaid, oleneb, kuidas kellegi keha kiikumisele vastu peab vรตi kas kรคed on kiigepuust suutnud kรตvasti kinni hoida.
Lihtsa lauajupist ja nรถรถrist kiige valmistamisega saab igaรผks hakkama. Aga suurte kรผlakiikedega on veidi rohkem osavust ja meistrikรคtt tarvis. Praeguses kรผlapildis ei nรคe just sageli kรผlakiike. Vanasti aga oli neid rohkesti. Kiigeplats oli koht, kus kรผla noorrahvas sai pรคrast tรถรถnรคdalat kokku, lรตรตgastuti ja otsiti ikka ka kallimaid. Viimati oli kรผlakiikede uus tulemine praeguse Eesti Vabariigi algusaegadel, mil neid taas paljudes paikades ehitati. Tรคnaseks on nad kรผll enamasti juba loodusjรตududele alla jรครคnud ja รคra koristatud.
Kiigekommet tasub aga enne jaanipรคeva meenutada.
Kiikumine – รผles-alla liikumine – meenutab pรคikese pรคevakรคiku. Nii on vรคga paljude rahvaste kommetes seostatud. Pรคikese liikumine, maailma loomine, pรตlluvilja kasvamine, รผldine viljakusmaagia – kรตik olulised teemad seostatakse kiige ja kiikumisega.
Kiikumise komme on vรคga vana. Enamasti noorte inimeste meelelahutus, aga ka mรคrkimisvรครคrne suhtlemise vรตimalus. Peame arvestama, et talurahval oli ju oma pere รผlalpidamiseks vaja teha pidevalt tรถรถd pรตllul, loomadega. Kรตik toidu ja riided, mis perel aasta jooksul vaja lรคks, pidi ise kasvatama ja valmis tegema. Seega pรตhiline valge tรถรถaeg kulus oma talus oma perega toimetades ja igalรผhel olid oma vรตimetele vastavad รผlesanded. Ka vรคikesed lapsed said omad tรถรถkohustused.
Seda arvestades vรตis minna meie hajakรผlade puhul nรคdal, ilma et sa teise pere inimesi kohtasid. Seega kirikusse minek, talgud vรตi suvised pรผhad olidki suhtlemiseks olulised. Ka leerist lรคbi kรคinud noored, kes juba abielluda tohtisid, ei saanud muul ajal potentsiaalsete peigmehe- vรตi pruudikandidaatidega kokkugi. Kevadised pรผhad, kui kiigehooaeg algas, olidki selleks nagu loodud.
Kiigel kรคimine algas Pรตhja-Eestis suvistepรผhadega, jaanipรคeval ja kohati hiljemgi suve jooksul. Lรตuna-Eestis kiiguti juba lihavรตtete aegu. Kรผlakiige seadsid tรถรถkorda vรตi ehitasid lausa uued kรผla noormehed. Neiud tulid esimesele kiigekatsumisele keedetud ja (kohati) vรคrvitud munadega, mis tรคnutรคheks poistele kingiti. Kiigeehitajatele vรตidi kinkida ka karaskit, sรครคrepaelu jm kingitusi. Aga kiigekatsumist ja kiikumist saatsid ikka laulud, kilked ja lรตbusad mรคngud. Kiikumas kรคidi neljapรคeva, laupรคeva ja pรผhapรคeva รตhtuti.
Kui neiud kiikusid, siis noormehed lรผkkasid hoogu. Kuigi kรผlakiigel saab edukalt ka kiikuja ise hoogu teha. Kaasneb kiigehooga ikka vรคike julguseproov. Kui kรตrgele minna julgetakse. Eriti hoogsalt proovisid kiike nn รผle vรตlli ajada noormehed. Tihti see ka รตnnestus. Pahatihti juhtus kiigel ka รตnnetusi ja lรตhkisi pรคid.
รksteisega julguses mรตรตduvรตtmine on samuti vรคga vana inimeste vaheline komme, ning selle vastu ei saa me mitte. Nagu ka Jรคrvamaa muuseumis hoiul olevalt, 1840. aastast pรคrit Theodor Gehlhaari litograafiliselt joonistuselt nรคha on. Rahvarรตivais neiud ja noormehed kiiguvad. Joonisel on nรคha kahe istepingiga kรผlakiike ja vรคiksemat รผhemehekiike. Neiud istuvad sรผndsalt, aga noormehed seisavad ja teevad hoogu.
Ega ole siis imekspandav, et uue spordiala – kiikingu – leiutasid just eestlased. See on tรตeliselt nรคrvikรตdi pakkuv lรตbus spordiala, kus eesmรคrk kiirelt kiik รผle vรตlli saada.
Jaanipรคeval tee kindlasti mรตne suure puu oksa kรผlge lihtne kiik ja proovige lapsepรตlve kiigeelamusi meelde tuletada. Kiikudes vรตid ka silmad sulgeda ja tuulevihinas lennelda ning tunda end kergena nagu pรคikesekera รผle taevalaotuse lennates.
Kiigesepad hellad vennad,
ena kus nad kiige teinud:
teinud kiige kรผnnismaale,
kรผlalaste laastumaale,
pisikest epilbasmaale,
sia singer-tunger-maale.
Kรผla nutab kรผnnismaada,
Kรผlalapsed laastumaada,
Pisikesed รผilbasmaada,
Siad singer-tunger-maada.
Meil on kullas kiigesepad:
teinud kiige heinamaale
sinilillede segaje,
angervaksade vahele,
kullerkupu kopelisse.
Kui ma tulen kiige pealta –
maha astun marja peale,
sinilille silma peale,
kullerkupu kulmu peale,
angervaksade vahele.
Tapa 1893. aasta kiigelauluke
