Alu spordihoone on ennast elus hoidnud juba nelikümmend aastat. Juubelipidu sellel aastal ei peetud, kuid sümboolselt on langenud ajalooline sündmus kokku 2024. aasta Rapla maakonna meistrivõistluste finaalmängudega korvpallis, mis peeti just Alu spordihoones.
Kui spordihoone 18. mail 1984. aastal avati, toimus seal ka esimene korvpallimäng. Tol ajal oli juhatajaks korvpallur Robert Raamat ja Rapla EPT-s oli sellel ajal tugev korvpallimeeskond, kes oli tulnud seitse korda EPT-de vabariikliku võistluse võitjaks. „See oli hästi kõva sõna Rapla EPT jaoks,” ütles kauaaegne Alu spordihoone juhataja Madis Pärn.
Korvpallikohtumises oli üks meeskondadest tugev Harju KEK eesotsas suurnimedega nagu Aleksei Tammiste, Priit Tomson, Peep Aaviksoo, meie oma Kohila poiss Andres Sõber ja veel teisigi. Alu spordihoonet esindasid Olavi Ratas, Aare Heinvee, Paavo ja Heiki Torniainen, samuti Tiit Illipe ja veel teisigi. „Suur tunnustus tolleaegsele EPT juhatajale Endel Tuberikule, kes sellised mõtted tegudeks tegi,” ütleb Madis Pärn. Toda esimest mängu vilistasid Vello Tammaru ja nüüd juba meie seast lahkunud Rein Kadarbik.
Võimla asemel ehitati laohoone
1984. aastal ei olnud lubatud ehitada spordihoonet, mistõttu kavandati erinevaid võimalusi selle loomiseks. Alu spordihoone ehitati algul maaparanduslaoks. Võimla ehitati laohooneks, kus puudus vaid kaldtee kauba tarnimiseks. Üleval olev rõdu oli kavandatud järelevalve jaoks, kuna tol ajal puudusid valvekaamerad. Aularuum tehti algul maaparanduse puitmaterjali kuivatuslaoks.
Noor Madis Pärn, kes sinna tööle oli tulnud, oli tegelenud kõvasti maadlusega ja lõi maadlusgrupid ka Alus. Selleks sai ta kasutada keldrikorrusel olevaid ruume. Kui tervis halvenes, lõpetas Pärn maadlustreeningud, sest kui ise kaasa ei löö, ei ole võimalik õpetusi jagada.
„Alu kooli all olev periood oli ka huvitav aeg,” meenutab Pärn. Kõik Alu kooli peod toimusid spordihoone aulas. Ühtlasi meenub talle kunagine avapidu, mida korraldas Reet Runge, kes tol ajal juhatas Alu klubi. Tema korraldatud peod olid kõige vägevamad üritused ja sellisena meenutavad inimesed ka spordihoone avapidu. Sellel ajal olid populaarsed ka trummitüdrukud, kes igal suuremal peol kohal olid.
Kõige keerulisem oli see aeg, kui spordihoone toimis ilma kütteta ja isegi vesi lasti kõikidest süsteemidest välja. Treeningud siiski jätkusid. „Lauatennis oli tol ajal väga populaarne ning seda mängiti kindad käes ja mütsid peas,” kirjeldab Pärn. „Isegi korvpalli mängiti siis,” lisab ta. Natuke aitas olukorda leevendada üks suur puhur, mille Madis Pärn välja kauples, sest raha küttesüsteemi korrastamiseks ei olnud.
„1991. aasta augustikuu oli üks hirmutavamaid aegu,” meenutab ta putši aega. Ise samal ajal spordihoonesse kiirustades kuulas Madis raadiost uudiseid toimuvast. Sel ajal ööbisid spordihoones noored iluvõimlejad. Lastevanemate venekeelsed kõned olid väga murelikud. Toimuva tõttu ööbisid iluvõimlejad veel terve nädala spordihoone aulas, sest vanemad olid nad maale peitu toonud, ja treeningrühmad jätkasid oma tööd.
1. jaanuarist 2018 ei olnud spordihoone enam Alu kooliga seotud, vaid ühendati Sadolini spordihoonega. „Enne seda olid teistsugused ajad,” selgitab Madis Pärn. Enne taasiseseisvumist rahastasid spordihoonet Rapla EPT osakonnad. „1991. aastal ei tulnud sellest enam midagi välja ja Rapla vald oli nõus võtma selle enda haldusesse, aga kuna ülevõtmine toimus põhimõtteliselt aastavahetusel ja eelarved olid kõik juba tehtud, oli karm aasta,” nendib Pärn ning lisab, et tolleaegsel vallal puudusid rahalised võimalused, et spordihoonet üleval pidada.
Madis Pärn kiidab head koostööd Sadolini spordihoone juhatajatega, sest nende ühiseks märksõnaks on sport.
Külastatavus kasvab
Nõukogude ajal oli väga populaarne lauatennis, mille treeninguid viis läbi kohalik Alu mees Mati Pesor. „Kui meil riigis suur vabadus tagasi tuli, oli Mati väga tunnustatud mees ja ta avastas, et Soomes on elu parem. Siis jäi lauatennis unarusse,” ütleb Pärn ning lisab, et kuni tänase päevani ei ole Raplamaal sellist meest olnud, nagu oli Pesor. Lauatennise seeriamängud toimuvad Alus tegelikult tänase päevani, aga mitte sellises mahus nagu varem.
Korvpalli on Alus mängitud aastakümneid. Mängiti ka võrkpalli, kuid aastal 2018 otsustati, et Alu spordihoonest kaovad võrk- ja korvpall, aga lisanduvad tennis ja sulgpall. „Viimased viis või kuus aastat ongi olnud nii, et tennis võtab nädalas kolm päeva, sulgpall kolm päeva,” ütleb Pärn. Alates märtsikuust mängiti Alus ka korvpalli meistrivõistluste etappe kuni finaalini välja.
Tihedalt kasutatakse jõusaali. See renoveeriti täielikult 2022. aastal, kui saali toodi ka uued masinad. Alates märtsist toimib uus kiibiga sissepääsusüsteem, mis võimaldab klientidel peaaegu igal ajal sisse pääseda. Tänu sellele on külastatavus märgatavalt tõusnud.
Aastaid Alu spordihoone juhataja tööd teinud Madis Pärn ei taha ennast nii kutsuda, kuid teda võib siiski nimetada hoone üheks eestvedajaks. „Mulle pakub palju rõõmu, kui kunagised kliendid ja spordihoonega seotud inimesed mind ära tunnevad. Vahel mina neid ei tunnegi,” rõõmustab Pärn.
„Alu spordihoone tuli SA Rapla Spordirajatised alla juba ligi 7 aastat tagasi. Sellest ajast siiani on olnud hoone külastatavus stabiilne. Maja on olnud toeks ümbruskonna huvitegevuste toetamisel, pakkudes selleks ruume erinevatele inimestele alates pallimängude harrastajatest kuni rahvatantsijateni. Veel kasutavad regulaarselt Alu spordihoonet Kaitseliidu inimesed erinevate õppuste ja koolituste korraldamiseks.
Selleks, et Alu spordihoone pakutavaid võimalusi saaks kasutada rohkem inimesi, oleme katsetamas maja kasutamist läbi iseteenindussüsteemi. Esialgu pakume teenust vaid jõusaali klientidele iga päev vahemikus kl 6-00.00. Perspektiivis on plaanis kasutusele võtta broneerimissüsteem, mille kaudu saab vaadata ülejäänud ruumide hõivatust ning endale sobival ajal soovitud ruum broneerida,” ütleb SA Rapla Spordirajatised juhataja Jaan Schmidt.
