Töötukassa avaldas möödunud nädalal tööjõuvajaduse baromeetri, kus prognoositakse, milliseid töötajaid on järgmise kaheteistkümne kuu jooksul Raplamaal enim puudu. Suuri üllatusi see nimekiri ei sisalda. Teiste seas prognoositakse, et puudu on töötajaid haridusvaldkonnas, tervishoiu- ja hooldusvaldkonnas ning loomakasvatuses.
Kui tuua täpsemaid näiteid, siis tuleb baromeetrist välja, et järgneva 12 kuu jooksul on puudu audiolooge, logopeede, hooldajaid tervishoiuasutustes, eripedagooge, psühholooge, keeleõpetajaid, õenduse tippspetsialiste ja üldhariduskoolide vanema astme õpetajaid. Tegemist ongi keeruliste ametitega, kus käib pidev töö inimestega.
Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere tõi välja, et psühholooge ja logopeede on olnud puudu juba aastaid ning midagi uut selles probleemis pole. Samuti ei ole see probleem ainulaadne Rapla maakonna jaoks, vaid sama kehtib ka teiste Eesti piirkondade puhul. Sealjuures on üle-eestilises baromeetris toodud välja lausa nii, et psühholoogide puhul on suur puudujääk.
Tööjõuvajaduse baromeeter jaotab ametid viide kategooriasse: tööjõu suur puudujääk, tööjõu puudujääk, tasakaal, tööjõu ülejääk ja tööjõu suur ülejääk. Rapla maakonnas ei ole kategooriates “suur ülejääk” ja “suur puudujääk” ühtegi ametit välja toodud. Näiteks aasta tagasi olid suure puudujäägi kategoorias kokad ja masinõmblejad. Tänaseks päevaks on see olukord lahenenud.
“Rapla maakonnas on oma õmblusettevõtted olemas ning see, kas neil on parajasti uusi õmblejaid või mitte, sõltub sellest, kas nad on olnud hangetes edukad,” rääkis Ilvi Pere.
Rapla maakond on niivõrd väike, et siin võib trendi mõjutada juba see, kuidas läheb paaril-kolmel ettevõttel. Kui neil läheb hangetes parajasti hästi, siis tuleb ka baromeetrist välja tööjõu puudujääk. Kui parajasti nii edukalt ei lähe, siis võib vastavate oskustega töötajad paigutada tööjõu ülejäägi kategooriasse.
Loomulikult on tänapäeva noorte unistuseks saada meelelahutajaks või suunamudijaks, kuid need ametid baromeetris ei kajastu. Küll aga on tegemist väärtusliku infopangaga noortele, kes praegu õpivad keskkoolis või isegi põhikooli lõpuklassides. Sealt võib hõlpsalt välja noppida ametid ja oskused, mille omandamisel kindlasti töötuks ei jää. Unistada võib ja tulebki suurelt, aga miks mitte alustada oma elu oskuste omandamisega, mis edaspidi kindlalt leiva lauale toovad.
Sellised ametid leiab just tööjõu puudujäägi kategooriast. Need ei ole kerged ametid, sest nõuavad otsest tööd inimestega või on füüsiliselt rasked, näiteks loomakasvataja töö. Ent neidki saab teha pühendunult ja hingega, garanteerides samal ajal arvestatava sissetuleku.
Töötukassa avaldab tööjõu vajaduse baromeetreid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Seda saavad kõik huvilised ise uurida Töötukassa veebilehel. Tööjõuvajaduse baromeetrist tuli juttu ka viimatises Raplamaa Sõnumite podcasti osas, kus sellest käis rääkimas Ilvi Pere. Seda saab kuulata veebilehel sõnumid.ee/podcast.
