Kalbu eakatekodu Kehtna vallas on aastaga läbinud suured muutused, mis on tõstnud siin elavate inimeste elukvaliteeti. Selle eest on vastutuse enda peale võtnud heasüdamlik Mait Mäe, kes ütleb, et plaanid on veelgi suuremad.
Kalbu eakatekodu tulevik oli möödunud aastal kriitilises seisus, kui teema jõudis Kehtna vallavolikogu lauale. Halvast seisust päästis Kalbu eakatekodu uus omanik SeniorPlus Kodud OÜ, eesotsas Mait Mäega, kes on ühtlasi ka Kuuda hooldekodu juhatuse liige. Ettevõttel täitub juunikuus esimene tegutsemisaasta Kalbus. Selle aasta jooksul on hooldekodu läbinud põhjaliku uuenduskuuri, tehtud on esmased vajalikud tööd ja uuendatud maja tehnikat.
„Esimesed jamad saime likvideeritud novembriks,” ütleb Mäe. Ta on varem juhtinud ehitusfirmat, mis kestis lausa kakskümmend aastat.
„Hooldekodudega ma sain kokku umbes kaksteist aastat tagasi tegelikult,” ütleb Mait Mäe, kes hakkas koos oma laste vanavanematega renoveerima Kuuda hooldekodu peahoonet. Sealt korjas ta kokku ja talletas mällu baasteadmised hooldekodu kohta, mis on teda tänasel päeval palju aidanud.
„Eluteekond on andnud mulle ise lihtsalt ette hooldekodud,” seletab Mäe muheledes. Sellepärast on ta ka täna siin. Firma SeniorPlus Kodud OÜ oli pikka aega lauasahtlis valmis kujul olemas ja ootas oma hetke. „Alguses plaanisin selle nime ühele teisele firmale külge panna, aga tol ajal jäigi see lihtsalt mõtteks,” ütleb Mäe ning lisab, et kui lauale tulid Kehtna hooldekodud, võttis ta selle lihtsalt sahtlist välja ja sai põhimõtteliselt kohe tegutsema hakata.
Kuna ajaga muutuvad inimeste vajadused ning vanemas eas jäävad püsima kõige olulisemad baasväärtused, on Mäe sõnul oluline püüda need kõrgemas eas kliendile kindlasti tagada. Mõnusalt vaikne ja kodune asukoht on kindlasti suurepärane boonus, mis tekitab eakatekodus elavatele inimestele hea tunde. Päikesepaisteline ilm, mis kütab majaesise mõnusalt kuumaks, hoiab elanikke rohkem varju all või siseruumides, mistõttu me neid õues liikumas ei näinudki. Mäe sõnul on elanikel tavaliselt võimalus liikuda hoovis vabalt ringi. Üle hoovi on krossirada, mis pakub neile kindlasti vaatemängulisi elamusi, leiab Mäe.
Mait Mäe tegi meile põgusa ringkäigu ajaloolises hoones, mis ehitati 1930. aastal hoopis koolimajaks. Majas on huvitav ruumilahendus, mida kutsutakse kortersüsteemiks. Pisikesed koridorid ja palju erinevaid tube tagavad piisavalt koduse tunde. Hoone keskmine osa plaanitakse tulevikus jätta neile elanikele, kes saavad suuremas osas endaga ise hakkama. Lamavate klientide hoolduseks plaanitakse hoonele juurdeehitust.
Hooldekodus ringi jalutades ei tunne paljude inimeste jaoks vanadekoduga seonduvat halba lõhna, mis enamasti on põhjustatud koristamatusest ja pesematusest.
Astusime sisse ka ühte söögisaali ja kööki. Mõlemad mõjusid väga korralikena. Hooldekodus on söögisaale tegelikult kaks. Majanduslangusest tulenevalt on personali leidmisega vahel raskusi ning seetõttu tegi köögis süüa hooldusjuht, kes tunneb hästi ka kokaametit.
Kliendid, keda ringkäigul kohtasime, tundusid rahulolevad ja tervitasid rõõmsalt. Toad, mida meile näidati, olid kõik valgusküllased ja hubased.
Juttu tuli ka eakatele korraldatavatest programmidest. Mäe sõnul käivad eakatekodus vahel ka erinevad bändid, mis elanike tuju kindlasti tõstab. Ka üks tore jaanipäev kavatsetakse üheskoos maha pidada.
“SeniorPlus Kodud on ühe aastaga muutunud tänapäevaseks ettevõtteks, kus on tipptegijatest koosnev meeskond, maailma tasemel IT-lahendused ja hästi toimiv juhtimissüsteem. See kõik kokku on eduka ettevõtte alustala,” võtab Mäe seni saavutatu kokku. “Meil on jäänud veel taristu ehitada nüüdisaegseks,” ütleb ta ja lisab, et selleks kulub veel natuke aega.
Suur vaev tasub ennast alati ära
Mait Mäe oli Kalbu hooldekodu seisuga varem kursis, enne kui tuli otsus see enda juhtimise alla haarata. Küsimuse peale, miks ta sellise otsuse tegi, vastas Mäe, et ega ta ju tegelikult alguses üldse ei tahtnudki seda teha. Palju erinevaid ettekirjutusi hirmutas ja ametnikud panid lauale asju, millega oli vaja kiiremas korras tegeleda. Sel põhjusel ei tulnud ostmise otsus kiiresti. Näiteks oli Kalbu eakatekodule teinud ettekirjutusi Päästeamet ning korda tegemist vajasid nii maasoojuspump kui ka reoveepuhasti.
„Sellele [hooldekodule] oli teine soovija olemas ja ma mõtlesin kohe, et väga hea, kui keegi selle korda tahab teha,” ütleb Mäe ning lisab, et ta ei oleks isegi vastu punninud. See teine ostuhuviline oli üks prantsuse ettevõte. Pallike veeres siiski mõne aja pärast Mäe käte vahele tagasi, sest teine võimalik ostja oli loobunud hooldekodu ülevõtmisest. Ilmselt hirmutasid prantslasi Päästeameti nõuded, remonti vajav puhasti, rikkis maaküte ning hulk muid muresid, mis vajasid kiiret tegelemist.
„Ja siis ma jäin mõtlema. Kui ta juba teist korda minu letis oli, eks ma siis pean ju ise hakkama tegelema,” selgitab Mäe. Ta kinnitas juba tookord, et olles teenust pakkuva ettevõtte juhatuse liige, on tal võimalus hakata erinevaid töid tellima. Mäe sõnul on palju juba tehtud ning ees ootab ka palju veel lahendamata asju, mida kindlasti pooleli ei jäeta. Ta lisab, et on hea varasemaid teadmisi kasutades luua väärtusi, millest on rõõmu klientidel, töötajatel ja kogukonnal.
Päästeameti üks nõudmisi on tuletõkkesektsioonid, mis eraldavad ühe hoone osa ühel korrusel või läbi mitme korruse teistest hoone osadest nii, et tule levik välja- või sissepoole on selles hooneosas ettemääratud aja jooksul tõkestatud. „See oli üks põhiprobleemidest,” ütleb Mäe. Selle jaoks oli kohe vaja investeeringuid. Nüüdseks on majas tuletõkkeuksed, mis sulguvad automaatselt, kui alarm hakkab tööle. Lisaks on nad ehitanud erinevaid läbipääse.
Kohe algavad Kalbus ka ehitustööd, millega muudetakse köögiplaani. Praegu on kuumköök äärtes ja külmköök keskel, aga plaan on need ringi tõsta. Juurdeehitusega lisandub Kalbusse ka 40 voodikohta.
Lisanduvad ka olulised kontrollsüsteemid, mis tänasel päeval on ainult voodihaigetel. Nimelt on neil võimalik puldi abiga endale abi kutsuda, kuid Mäe sõnul peaks selline võimalus olema kõikidel hoolealustel.
Sügisel hakatakse ehitama parklat ning aeda, mis piiritleb hooldekodu territooriumi. Seda on eelkõige vaja dementsustunnustega klientide ohutuseks. Ükskõik kui toredad ja tublid on hooldekodu elanikud, oskavad nad olla ka väga kavalad. Vaatamata hooldajate hoolikusele, oskavad mõned kliendid ikkagi märkamatult külapeale jalutama minna. “Selle olukorra soovime lahendada just piirdeaiaga ning “kohaliku bussipeatusega”. Seal saavad dementsed kliendid rahulikult istuda ja “bussi oodata”. Kui buss täna ei tule, ju siis tuleb homme,” nendib Mäe.
Tubli meeskond on kõige alus
“Vana meeskond ja kõik teised on harjunud ühtemoodi ja nüüd tuleb üks kahemeetrine tüüp ja räägib, et need asjad päris nii ikka ei käi,” ütleb Mäe naerdes, põhjendades sellega oma skeptilisust, mis alguses tekkis, kuna erinevad kodud ja nende meeskonnad oli vaja “ühte jalga” käima saada. Olenevalt meeskonna iseloomust ning selle liikmete rollist ja taustast võivad meeskonnaliikmete ootused juhtimiskvaliteedi ja muu osas erineda. Toimiva ettevõtte saladus on aga head ja koostöövalmid meeskonnaliikmed. Seda kinnitab ka Mäe.
„Need inimesed olidki üks osa sellest, miks ma siia tulin,” ütleb ta. „Ma tundsin kohe, et saan nendega meeldivat koostööd teha.”
Kehtna vallavalitsus on uuele omanikule tänulik. “Oleme partneriga rahul, nad on “pärandusena” saadud ehitustehnilised probleemid likvideerinud, saadud on ISO9001:2015 juhtimissertifikaat, personal tundub olevat motiveeritud ning vallavalitsus vaatab positiivselt ka tulevastele võimalikele arengutele,” ütleb Kehtna vallavanem Tanel Viks ning lisab, et kõige olulisem on nende jaoks see, et on olemas kindlustunne, et eakad on hoitud.
„Valla rahvaga on meil tõesti väga head suhted ja oleme pidevas kontaktis,” ütleb Mait Mäe ning lisab, et nad tunnevad valla toetust ja konstruktiivset mõtteviisi.
Mitu tahku ja rohkem võimalusi
Mait Mäe sõnul toimivad nad täna ettevõttena väga hästi. SeniorPlus Kodud OÜ on Eestis ainuke hooldekodu, millel on olemas sertifikaadid, mis tõendavad, et nende juhtimissüsteem vastab kõrgeima rahvusvaheliselt tunnustatud standardi ISO 9001:2015 nõuetele. See annab kindlustunde.
Peale Kalbu eakatekodu on Mait Mäel hallata veel ka Lokuta Ühiskodu ja Järvakandi eakatekodu, mis kõik kuuluvad SeniorPlus Kodud OÜ-le. Lokutal käivad praegu renoveerimistööd.
Järvakandi ja Kalbu eakatekodu pakuvad üldhooldusteenust keskmise ja kõrgema hooldusvajadusega klientidele, Lokuta ühiskodus pakutakse hooldusteenust vähese hooldusvajadusega klientidele, kes tulevad enamasti igapäevaeluga ise toime, kuid vajavad vähesel määral kõrvalist abi.
„Järvakandis ja Kalbus on klient põhiliselt sama,” ütleb Mäe. Järvakandi eakatekodu puhul on uus plaan varuks ning sellest võib saada hoopis õendushaigla. „Siis on meil olemas koht, kust inimene saab kiiremas korras abi,” lisab Mäe. Töid tehakse ruumide kaupa, sest töötavas asutuses teistmoodi ei saa.
Mäe sõnul on tegelikult odavam ehitada hooldekodu Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse, sest Tallinnas on hooldekodude voodikoha hind tunduvalt kallim, aga logistika see-eest palju parem. Teisalt on väljaspool keskusi jälle kinnistute hinnad soodsamad.
Kuna teenuse hinnad on Tallinnas ja selle lähiümbruses poole kõrgemad, on maapiirkonnas toimiva äriplaani koostamine suur väljakutse. See eeldab projektide kirjutamist, et saada toetust Euroopa struktuurifondidest, ning kõigele lisaks kuhjaga õnne, et plaanid tänases keerulises maailmas võimalikult kiiresti realiseeruks. Kindlasti on selleks, et asi toimiks, vaja suurt südant ja motivatsiooni, mis edasi viib.
