Hagudi elanikel on tulnud aastaid elada kruusakaevanduse vahetus läheduses, mille tõttu on tulnud hakkama saada mitmete ebamugavustega. Sel teemal on toimunud ametlikke arutelusid Rapla vallavolikogu komisjonides ning kohtumisi külaelanike vahel.
Hagudi külavanem Piret Laur ütles, et murekohti on mitmeid, kuid eriti tõstis ta esile muret selle üle, milline on kaevanduse mõju põhjaveele. Ühtlasi rõhutas ta, et läbi tuleb viia sõltumatu Hagudi piirkonna põhjaveeuuring.
Piret Laur on pidevalt hoidnud end kursis nii kaevandusalase tegevusega Hagudis kui ka selle valdkonna juriidikaga. Ta sai Hagudi külavanemaks poolteist aastat tagasi, siis ta veel ei teadnud, millised väljakutsed teda selles rollis tegelikult ees ootavad. Sealjuures on külavanema roll vabatahtlik ning tasu ta selle eest ei saa, küll aga ei tee ta selle tõttu järeleandmisi, kui on vaja oma küla huvide eest seista.
Hagudi kruusamaardla suurus on 36,76 hektarit. Selle lähedusse jäävad mitmed majapidamised, mis peavad pidevalt arvestama ebamugavustega. Need on näiteks masinate tekitatud müra ja vibratsioon, õhus lendlev tolm ning ajutiselt läbimatud sõiduteed. Piret Laur tõi välja, et suvisel ajal on kuivade ja tuuliste ilmadega seal võimatu normaalselt elada. “Pesu õues kuivatada ei saa, hea kui autogi tolmust puhtaks saad pesta. Mis elu see on, kui elad maal, aga selline tunne on, et pead toas istuma nagu oleksid korteris?” rääkis Laur.
Muidugi on ka need tõsised küsimused, aga kõige olulisema probleemina tõstatas ta ikkagi selle, milline mõju on kaevandusel põhjavee kvaliteedile ja tasemele. See on ju kõige tähtsam. Kui põhjaveele kaob ligipääs või selle kvaliteet langeb, suretab see elu piirkonnas välja. Laur tõi esile, et juba on Hagudis tekkinud näiteid, kus kaevuvesi ei ole enam puhas, sest sinna on rabavett hulka tulnud. Kas see on seotud kaevandamisega? Seda tuleks Lauri sõnul uurida.
“Meie huvi on teada saada, kui suurel maa-alal kaevandus põhjavett mõjutab,” sõnas ta. Ühtlasi avaldas ta lootust, et kui seda artiklit loeb keegi Raplamaal elav hüdroloog, oleks ta ehk valmis selles uuringus kaasa lööma.
“Põhjaveeuuringut oleks väga vaja kas või selleks, et saaksime siit minna edasi targemana,” rääkis Laur. Praegu on tema sõnul õhus palju teadmatust ning kõik see ei ole seotud tingimata kaevandusega. Ühtlasi tõstis ta esile küsimuse, milline võib olla Nõukogude perioodil kasutusel olnud väetiste ja pestitsiidide mõju veele. Nende kasutamisest on tänaseks möödas küll juba mitu aastakümmet, aga nende valgumine läbi pinnase võibki kesta aastakümneid. Seetõttu tuleks põhjaveeuuringus käsitleda ka seda aspekti.
Laur tõstis esile kolm võimalikku probleemi, mis võivad kaevuomanikel seoses põhjavee kvaliteediga tekkida. Esimene võimalik probleem on see, kui vesi on küll kaevus alles, aga see reostub ning seda juues jääb inimene haigeks. Sealjuures ei pruugi vesi olla ei teise maitse ega värviga. Teise probleemi korral on samuti vesi küll kaevus alles, kuid selle kvaliteet on nii palju muutunud, et see vajab puhastamist. Kolmas võimalik stsenaarium on, et kaevandamise tulemusena muutub veerežiim nii palju, et kaevust kaob vesi üldse ära. Ka see hirm on aktuaalne.
Veel soovitas Laur kõigil kaevuomanikel olla tähelepanelikud olulise mõjuga arenduste kavandamisel lähipiirkonda ja kaaluda oma kaevu registrisse kandmise võimalust, et sel moel teha nähtavaks oma vajadustega arvestamine. Enne aastat 1999 rajatud kaevude registrisse kandmine pole küll kohustuslik, kuid ametkondadel võib olla lihtne teha automaatselt otsuseid piirkonna kohta vaid registri kannete alusel.
Tahaks rahulikult elada
Hagudi on kaunis ning omanäoline piirkond. Selle omapära seisneb selles, et asula on mitme joonobjekti poolt viilutatud. Sealt jooksevad läbi raudtee ja maantee ning varsti hakatakse läbi Hagudi raba rajama Rail Balticu trassi. Hagudis on ammusest ajast sisseelatud talud, mis muudab need elupaikadena veelgi väärtuslikumaks. “Need on tõelised pärlid,” sõnas Laur.
Seda enam on kahju, kui need paigad jäävad tühjaks või need pannakse müüki, sest elupaik ei vasta enam elanike ootustele. Teatavasti ei ole eestlased oma loomu poolest erilised kaebajad. Kui kerkib esile mingi tõsisem murekoht, püütakse kuidagi hakkama saada. Piret Laur tõi välja, et isegi kui kaevuga mingisuguseid probleeme tekib, ei taha inimene sellele esimese hooga ametlikku käiku anda. Põhjus seisneb lootusetuse tundes, et ega sellest kaebamisest nagunii midagi ei muutu.
Kaevanduse mõju tõestamiseks oleks elanikud pidanud alustama tõenduspõhiste andmete kogumist juba enne kaevanduse algust. Tavalisel inimesel pole selliseid juriidilisi ega tehnilisi teadmisi ning ega ei peagi olema. “See oleks keeruline olukord, kui peab enda õiguste kaitseks pidevalt tõendeid hakkama koguma,” sõnas Laur. “Inimesed tahaksid lihtsalt rahulikult oma kodus elada.”
Külavanemana on ta seda teemat arutanud nii Hagudi piirkonna elanike, Rapla vallaametnike kui ka lähedal asuvate külade elanikega. Hea meel on tal selle üle, et suhtluses naaberkülade Aranküla ja Nõmme elanikega on ta kogenud solidaarsustunnet. Ka nemad saavad aru, milline mõju võib olla sellel, kui elad kaevanduse lähedal. Veel tõi Laur välja, et kui hirmud põhjavee taseme ja kvaliteedi suhtes saaksid lõplikult lahendatud, oleks kindlasti veel peresid, kes tahaksid oma kodu ja tuleviku rajada just Hagudisse.
Valla seisukoht
Nagu juba sai välja toodud, ollakse nende murekohtadega kursis ka Rapla vallavalitsuses ja vallavolikogus. Rapla valla keskkonnaspetsialist Liis Saar tõmbas põhjavee taseme osas hirme maha. “Keskkonnaameti veeosakond on veendunud, et kruusa kaevandamine maardlates ei oma olulist mõju põhjaveele, pigem võivad põhjavee taset mõjutada lubjakivi karjäärid, kus toimub põhjavee taseme alandamine,” ütles ta.
Mis puudutab võimalikke muudatusi kaevude veetasemes, ütles Saar selle kohta, et kaevandaja on kohustatud tagama vee olemasolu kaevudes, kui kaevandustegevus on seda mõjutanud.
“Keskkonnaloa saaja ehk kaevandaja on mõõtnud lähimate kaevude veetasemed ning juhul kui mõne majapidamise kaevus tekib probleem vee kättesaadavusega, on vaja välja selgitada, mis seda põhjustab, ning kaevandaja on kohustatud tagama vee olemasolu,” selgitas Saar.
Samuti ütles ta, et seoses Hagudi kaevandusega ei ole Rapla valda laekunud ühtegi kaebust. “Rapla vald paneb kodanikele südamele, et juhul, kui ükskõik millise maardla lähedal asuvate majapidamiste juures tekib mistahes häireid, on vaja sellest teavitada Keskkonnaametit ja ka Rapla valda,” ütles Saar.
