Noorkotkad ja kodutütred alustasid teisipäeva, 6. augusti hommikul laagrit, mis tõmbab nad kolmeks päevaks välja tsivilisatsiooni mugavustest. Laagris olles omandavad nad selliseid oskusi nagu kalapüük, enesekaitse ning veefiltri valmistamine looduslikest vahenditest. Mugavustest ilmajäämine sai alguse juba laagri avarivistuse käigus, kui ilmataat õnnistas osalejaid suure vihmasajuga.
Raplamaa noorte kotkaste ja kodutütarde laager toimub seekord Karitsa jahispordi puhkebaasis. Korraldajad kogunesid sinna juba esmaspäeval, 5. augustil, noored hakkasid saabuma järgmise päeva hommikul. Enamikul neist on olemas varasem kogemus noorkotka või kodutütrena, kuid korraldajad pakkusid välja võimaluse kutsuda laagrisse kaasa ka sõpru, kellel ei pruugi varasemat militaarvaldkonna kogemust olla.
Laagri peakorraldaja Erik Kosenkranius ütles, et sõprade kaasamisega tutvustatakse noorkotkaste ja kodutütarde tegevust laiemalt. Enne laagrit oli oma osaluse registreerinud 103 last ning saja ringis neid teisipäeval kohale tuligi. Nooremad on seitsmeaastased ja vanemad kaksteist.
Ei saa öelda, et see noortele väga raske katsumus saab olema, kuid vähemalt mõnda aega peavad nad toimetama tsivilisatsiooni mugavusteta. Nii näiteks on telefoni kasutamine lubatud ainult teatud kellaaegadel. On ju teada, et nii noored kui ka vanemad inimesed võivad nutimaailma ühel hetkel täitsa ära uppuda. Seekordses laagris seda ohtu pole.
Kosenkranius selgitas, et üldiselt on telefonide kasutamine keelatud, ent kindlal ajal ühe korra päevas saavad nad kodustega ühendust võtta. Sellise reegli üks põhjus on Kosenkraniuse sõnul muidugi see, et noored suhtleksid just omavahel ning arvestaksid üksteisega.
Ta lisas, et Raplamaa lapsed on tegelikult elulähedased ning mõningate mugavuste puudumine neile muret ei tee. Küll aga oleks pealinna lastele nende mugavuste puudumine juba suurem väljakutse. Ööbitakse telkides. Üks laagri tipphetki oli pioneeride poolt sauna ehitamine, mis teenindab rahvast kogu ürituse vältel.
Miks toimub seekordne laager just Karitsa jahispordi puhkebaasis? Sest seal on olemas kõik võimalused sellise ürituse korraldamiseks. Sarnaseid laagreid on läbi viidud varemgi ning Erik Kosenkranius ütles, et sobiva koha leidmine on alati paras peavalu. Näiteks 2023. aastal toimus sama sündmus Loonel just samal põhjusel, et ka seal on avaralt ruumi.
Kolme päeva jooksul teevad noorkotkad ja kodutütred tutvust terve rea valdkondadega, mis võivad neile ka edasises elus kasuks tulla. Nii näiteks omandatakse matkatarkusi ja haritakse end meditsiini valdkonnas. Rõhuasetus on sealjuures oskusel osutada esmaabi.
Aga kõik ei pea olema ainult uute oskuste omandamine. Seetõttu käiakse vahepeal ka ujumas ning mängitakse paintball’i. Just see ongi Kosenkraniuse sõnul n-ö fun factor ehk eesti keeles lõbus osa, mis toob elevust. Elevust lisab kindlasti seegi, et külalisena on laagrisse oodatud kaitseväe endine juhataja kindral Martin Herem, kes osaleb koos noortega vestlusringis.
Arvestades, et vabatahtlikke korraldajaid on laagris kolmkümmend, tähendab see, et kokku on osalejaid 130 ringis. Sarnaselt lastega on see proovikivi ka noortejuhtidele, kellest mitme jaoks on see esmakordne kogemus lapsi juhendada. Nad kõik veedavad kolm päeva eemal tsivilisatsiooni hüvedest, et olla paremini valmis, kui peaks tõesti mõni tõsine kriis saabuma. Laager sai alguse 6. augustil ning kestab neljapäeva, 8. augustini.
