Vladimir Arhipov, Riigikogu liige (Keskerakond)
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) kinnitas vabariigi valitsuse pressikonverentsil, et riik vähendab omavalitsustele eraldatava huvihariduse ja -tegevuse toetust. Küsimus on ainult kärpe suuruses. See on ootamatu ja murettekitav signaal.
Valitsuse mitmesuguste maksude järsu tõstmise taustal on otsustatud hakata kärpima riigiaparaati ja ministeeriumide kulutusi. Teatud aspektide osas pole see sugugi halb, sest viimastel aastatel on Reformierakonna juhitud valitsus mõnelgi juhul elanud üle oma võimete. Seda on avalikult tunnistanud ka endine rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond).
Siiski peidavad selle algatuse taga end ka ebaotstarbekad meetmed, mis võivad mõjutada kõige tundlikumaid ja sotsiaalselt olulisemaid valdkondi nagu haridus traditsioonilises võtmes ja sellega tihedalt seotud huviharidus.
Keskerakond on kärbete vastu
Riik hakkas kohalikele omavalitsustele huvialaringide toetust maksma 2017. aastal. See algatus tõi kaasa heakskiidulaine ja lootuse, et lapsed saavad täiendava võimaluse areneda, tegeleda loovuse, spordi ja muude tegevustega. Eriti oluline oli see madala sissetulekuga peredele, kellel sageli pole võimalust selliste tegevuste eest maksta. Nüüd plaanib aga ministeerium kärpida ka seda nii vajalikku eelarverida.
Huviringide rahastamise vähendamine suurendab sotsiaalset ebavõrdsust, lüües kõige valusamalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti lastega peresid, sest nimetatud piirkondades on tööpuudus kõige suurem ja igakuine sissetulek kõige madalam. Siinkohal tasub meelde tuletada, et Eesti majandus on langenud üheksa kvartalit järjest ja tööpuudus on viimase nädala jooksul suurenenud 1500 inimese võrra.
Huvialaringid mängivad laste arengus olulist rolli, aidates neil avastada oma andeid ja veeta vaba aega arendavalt. Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on valmis tegema kõik endast oleneva, et tagada ringide kättesaadavus kõigile lastele ning nõudma, et kärped ei puudutaks seda olulist eelarveosa. Lõppude lõpuks on tegemist tulevase põlvkonnaga, mis hakkab juba mõne aasta pärast kujundama ühiskonna arengut.
Hariduse ja huvialaprogrammide kulutuste kärpimine võib pikemas perspektiivis viia negatiivsete tagajärgedeni, jättes lapsed ilma võimalusest avastada oma potentsiaali ja tegeleda lemmiktegevustega. Huviharidus aitab kasvatada loovaid ja motiveeritud inimesi, kes suudavad tulevikus panustada majandusse ning kultuurielu arengusse.
Huviharidus hoiab elu maal
Kuigi veel ei ole avaldatud, milliseid konkreetseid kärpemeetmeid rakendatakse, on üks asi selge – igasugused haridusvaldkonna kärped peavad olema hoolikalt läbimõeldud, võttes arvesse nende pikaajalisi tagajärgi. On oluline, et vabariigi valitsus ja Riigikogu liikmed kuulaksid mõistuse häält ning säilitaksid rahastamise laste huvialaringidele, sest see pole lihtsalt suvaline rida riigieelarves – see on investeering Eesti riigi tulevikku.
Korraliku huvikooli olemasolu on kohaliku omavalitsuse jaoks väga oluline. Huvihariduse kättesaadavus ja lähedus on tihti see, mis noored pered siiski veel ka maapiirkondadesse meelitab või vähemalt mõneks ajaks sinna jääma veenab. Kohaliku kvaliteetse huvihariduse eksisteerimine peaks olema üks prioriteete ka riigi jaoks, et vältida aina süvenevat ääremaastumist.
Kui riiklik huvihariduse rahastus väheneb, jääb suurem koormus kohalike omavalitsuste ja perede kanda. Paljud väiksemad omavalitsused ei pruugi olla võimelised puuduvat rahastust kompenseerima, mistõttu kannatab piirkondlik mitmekesisus ja noortele pakutavate võimaluste kvaliteet.
