Vigala tehnika- ja teeninduskooli ootab ees sulgemine

Sel sügisel oli viimane vastuvõtt Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli kolmeaastastele õppekavadele, kuid haridus- ja teadusministeeriumist (HTM) kinnitatakse, et kõik õppijad saavad Vana-Vigalas oma õpingud lõpetada.

“Oleme välja töötamas kooli sulgemise stsenaariumi selle plaaniga, et kui anname teada, et mingi õppe pakkumine Vana-Vigalas lõpeb, peame andma teada, kus see jätkub,” ütles HTM-i kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige, kes oli kutsutud Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogule selgitusi andma.
Vana-Vigalas on kutseharidust antud juba 1920. aastast, kui asutati Vigala põllutöökool. Nõukogude ajal asus seal kutsekeskkool ning sellest ajast on pärit ka kooli praegused hooned. Triin Laasi-Õige tõi sulgemise ühe põhjusena välja just kulud taristule, ehk koolikompleksi ülalpidamiseks ja nüüdisajastamiseks kulub oluliselt rohkem raha, kui õppekohtade arvu järgi eelarvesse on eraldatud.

”Me lihtsalt ei jaksa aastast aastasse seda puudujääki kinni maksta, mistõttu oleme koolides, mille kulud ei mahu meie eelarvesse, muudatused ette võtnud.”
Teiseks soovib HTM kõik õppekavad viia kooskõlla OSKA (SA Kutsekoda tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem) prognoosidega, mis tähendab seda, et vähendatakse õpet nendel erialadel, kus on ülepakkumine. See tähendab, et näiteks ehitus- ja toitlustusvaldkonna õppekavad koondatakse keskuskoolidesse ja nn nišialad (aiandus, käsitöö) ühte-kahte kooli analoogselt põllumajanduse ja metsandusega.
Vana-Vigala puhul on tööandjad esile tõstnud autoõpet, sest koolis on olemas väga hea õppebaas ja kompetents. “Siin ongi väga tõsine mõttekoht, kuidas selle õppe pakkumist säilitada,” ütles Laasi-Õige. Näiteks võib Vana-Vigalas autoõpe jätkuda mõne teise kooli – Kehtna või Pärnu kutsehariduskeskuse – koolituskohana.
“Me ei saa anda koolile ebaefektiivse kulumudeliga kohustust. Kui näeme, et see ei ole efektiivne, siis on ilmselt vaja autoõpe liigutada koos sisseseade ja õpetajatega kas Kehtnasse või Pärnusse,” ei andnud Laasi-Õige kindlaid lubadusi.
Praegu ei ole ka selge, kuidas kool selle kolme järelejäänud aasta jooksul toimib. Kool on teinud ettepaneku võtta sel ajal ühe- ja kaheaastastele õppekavadele õpilasi, et maja liiga tühjaks ei jääks. Laasi-Õige sõnul võiks see olla mõistlik lahendus. Tema sõnul arvutatakse aasta lõpuks välja kõigi stsenaariumite kulumudelid ning 2025. aasta alguses esitab kantsler kooli sulgemise ettepaneku koos tegevuskavaga.

Mis probleemi reform lahendab?

HTM-i andmetel jääb praegu iga kümnes põhikooli lõpetaja ainult põhiharidusega, mis tähendab, et tööturule jõuab aina rohkem oskusteta inimesi. Kutseharidusse läheb põhikooli lõpetajatest keskmiselt 25% (Raplamaal umbes 30%). Esimesel aastal langeb neist välja sõltuvalt aastast 350-450 noort ja nominaalajaga lõpetajaid on 50%, sh täiskasvanud õppijad. Vaid 6% kutsekooli lõpetajatest läheb edasi kõrgkooli. Ka gümnaasiumi lõpetajatest jääb 42% üldkeskharidusega ehk suundub tööturule nulloskustega.
Samas pikeneb juba 2026/27. õppeaastast õppimise kohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse omandamiseni. See tähendab, et alates 2026. aastast ei saa põhikooli lõpetaja end enam töötukassas arvele võtta, vaid peab minema edasi õppima. Ühtlasi näeb HTM ette, et 5-7 aasta pärast on praegustest kutsehariduskeskustest kujunenud hariduskeskused, kus pakutakse kogu põhikoolijärgset õppespektrit: kutseõpet, kutsekeskharidust, statsionaarset ja mittestatsionaarset üldkeskharidust ning ka ettevalmistusõpet ja kutsenõustamist.
Põhjus, miks praegu noored kutseharidust ei vali, on Triin Laasi-Õige sõnul praeguses, 2013. aastast pärit kutsehariduskorralduses, kui tööandjate poolt seati eesmärgiks, et kutsekoolid peavad andma väga praktilisi tööoskusi, et lõpetajad saaksid kohe asuda tööle. ”Aga näeme, et needsamad kohest rakendamist võimaldavad oskused on need, mis kõige kiiremini aeguvad,” nentis Laasi-Õige.
Teisalt on praegused õppekavad valmisprofessioonipõhised ning üldainete osakaal on väike, mis tähendab, et enamik lõpetajaid ei ole piisavalt ettevalmistatud riigieksamite tegemiseks.
Kutsehariduse reform tähendab, et luuakse rohkem õppekohti noortele ja rakenduskeskhariduses suureneb üldainete osakaal, et lõpetajatel oleks gümnaasiumilõpetajatega samaväärne võimalus teha riigieksameid ja kõrgkoolis õpinguid jätkata. Ühtlasi pikenevad õppekavad kutsekeskhariduses neljale aastale. Selleks, et pakkuda rohkem õppekohti noortele, võetakse neid täiskasvanud õppijate arvelt.
Kutse- ja täiendõpe täiskasvanutele jääb alles, kuid HTM on välja töötanud tasulise täiskasvanute õppe õigusliku regulatsiooni, mis tähendab, et enam ei saa järjest erinevatel õppekavadel tasuta õppida, vaid sarnaselt kõrgharidusega peab tasuta õpingute vahele jääma ajaline vahe.

Regionaalpoliitika vs suur pilt

Vana-Vigala TTK sulgemine on piirkonna jaoks suure regionaalse mõjuga, sest terve sajandi on kool olnud kogukonna kese. Suures osas sõltub sellest ka Vana-Vigala põhikool (õpilaskodu, toitlustamine). “Meil ei ole võimekust seda teenust kinni maksta,” ütles Märjamaa vallavanem Triin Matsalu ja lisas, et kui tehnika- ja teeninduskool kinni pannakse, tuleb tervele piirkonnale muu lahendus leida.
”Need on ebameeldivad teemad kogukonna vaates, aga me ei saa mööda vaadata riiklikest prioriteetidest ja me ei tohi koolisüsteemi arendamisel panna ette ühe või teise kooli prille. Siin peab olema tervikvaade,” ütles Triin Laasi-Õige, kelle sõnul on kooli sulgemise otsus “kahtlemata teatud emotsionaalse mõjuga tegijaile ja kogukonnale”, aga tehtud vastavalt eelarve võimalustele. “Igas maakonnas on kutseõpe kättesaadav vähemasti ühe pakkuja näol. See ei rahulda kohalikke, aga see on see vaade, mida saame endale täna lubada.”
Omaette teema on HEV-noored, keda Vana-Vigalas on väga edukalt õpetatud ja tööturule suunatud. Triin Laasi-Õige sõnul ei saa HEV-noorte probleemi aga lahendada ühe kooli põhiselt, vaid seda kompetentsi peab ka teistes koolides arendama.
“Me ei tohi hoida luksust, et see on ühe või kahe kooli spetsialiteet,” ütles ta ja lisas, et kutsehariduse reformis ei ole HEV-õppijatele erandit tehtud. “Meil on vähemalt kaks aastat aega, et arutada ja lahendused leida. Täna mul neid ei ole,” tunnistas Laasi-Õige.
Arutelu lõpetas Vana-Vigala TTK direktori Enn Roosi emotsionaalne sõnavõtt. Ta kirjeldas kooli aastatepikkust kogemust HEV-noorte ja käitumisraskustega noorte õpetamisel ning võttis selle kokku: “See ongi kallis, midagi ei ole teha. See on valikukoht, kus tahame rohkem rahastada. Kas võtame tõsisemalt koolis õpetamist ja paneme sinna raha sisse või hoiame neid pärast üleval sotsiaalhoolekandesüsteemis.”
Tema sõnul tuleb kooli igal aastal neid HEV-õpilasi, kes suures rühmas või linnakäras hakkama ei saa. ”Mina olen veendunud, et üks selline kool sellises rahulikus keskkonnas võiks Eestis olla. HEV-noor on eriline ja kui ta ei saa seal suures koolis hakkama, siis ta läheb selle 700 hulka, kes ei õpi kusagil.”