Keegi ei soovi langeda finantspettuse ohvriks. Ometi on eestlased aastate jooksul kaotanud kümneid ja sadu tuhandeid eurosid. Kurb tõdemus on see, et petturid on alati ühe sammu võrra ees, mis tähendab, et vähegi kahtlaste olukordade puhul tuleb rakendada erakordset hoolsust.
Esmaspäeval algas ettevõtlusnädal ning teisipäeval, 1. oktoobril toimunud Raplamaa ettevõtluspäeval kõnelesid finantspettustest Swedbanki kliendinõustaja Karina Luigend ja Swedbanki Liivalaia kontori juht Helen Samson. Oma ettekandes “Kuidas end ja oma lähedasi finantsmaailmas kaitsta?” tutvustasid nad üldiseid petuskeeme ja jagasid isiklikke kogemusi klientidega suhtlemisel.
Võimalikke pettusi on seinast seina ja neid tekib aina juurde. Levinud on nii investeerimis-, armu-, pärandi- kui ka laenupettused. Loomulikult ei ole see nimekiri ammendav. Alles hiljuti levis Eestis Omniva pakkide petuskeem, kus inimesed samuti raha kaotasid. Näiteks on levinud pärandipettused, kus inimene saab sõnumi, et keegi kauge sugulane soovib fondi kaudu pärandada suure summa. Kogemus ütleb, et on inimesi, kes selle õnge langevad. Isegi kui mõistus ütleb, et tegemist on pettusega, tahaks ju loota, et suur summa on kuskilt laekumas.
Sellistesse olukordadesse tuleb suhtuda erakordselt ettevaatlikult. Nii Karina Luigend kui ka Helen Samson rääkisid, et pettuste käigus kompromiteeritakse ennekõike kasutajat, mitte tehnoloogilisi vahendeid. Seetõttu rõhutasid nad, et nendel teemadel tuleb rääkida ka vanemate sugulastega ja jälgida nende rahalist tegevust. “Rääkige oma vanemate sugulastega,” soovitas Karina Luigend.
Statistiliselt on petturite kõige magusam rahateenimise kuu detsember. Siis saadetakse pakke, ostetakse rohkem kaupa ning annetatakse raha heategevuseks. Petturid püüavad igale poole näppe vahele saada. Seega tasub eesootavatel kuudel olla eriti ettevaatlik. Mõned soovitused, mida Luigend ja Samson esile tõstsid: Ära jaga oma pangaandmeid. PIN-koodi sisestamisel veendu, et toimingut alustasid sa ise. Vaheta regulaarselt PIN-koodi. Mugav on küll järjepidevalt ühte koodi kasutada, kuid turvaline on seda mingi aja tagant vahetada.
Raplamaa ettevõtluspäeva teises pooles kõneles pettustest Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Tema ettekanne kandis pealkirja “Ohud, mis jätkuvad tulevikus – imelikud tööpakkumised, pettused, ahvatlused, petmine kauba müügil ja ostmisel”. Tambre rõhutas sedasama, mida tõid välja ka Swedbanki esindajad: rääkige oma lähedastega, nii vanemate sugulaste kui ka lastega.
Tambre tõi välja, et tihtipeale ei kaota inimesed mitte ainult enda raha, vaid ka laenatud summasid. Kui uudisest tuleb välja, et inimene kaotas 60 000 või isegi 500 000 eurot, siis suur osa sellest ei ole tema oma, vaid laenud, mille petturid on ohvri nimele võtnud. Loomulikult jääb kohustus need laenud tagasi maksta ohvri õlgadele.
Praegu ei paista kelmustele ja pettustele lõppu tulevat. Petturid tegutsevad telefoni ja SMS-i teel, sotsiaalmeedias, suhtlusrakendustes ning võivad ka uksele koputada või isegi tänaval ligi astuda. Petturid on leidlikud. Nad ostavad reklaami nii sotsiaalmeedias kui ka televisioonis ning on seeläbi nähtavad. Põhiline viis, kuidas ennast kaitsta, on rakendada jätkuvalt talupojamõistust. Kui miski sädeleb ja paistab liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi.
Raplamaa ettevõtluspäeva lõpetas kogemuslugu OÜ Tammeri näitel, kes langes lunavararünnaku ohvriks.
