18.–25. novembrini on rahvusvaheline HIV-i ja hepatiitide testimisnädal, mille puhul on oluline osutada tõsiasjale, et Eesti on Rumeenia järel kõrgeima C-viirushepatiidi (HCV) levimusega riik Euroopas.
Maailma juhtivad ajakirjad Politico ja Lancet on kajastanud oma selle aasta väljaannetes kriitilist olukorda C-hepatiidi testimisel ja ravis. Kui HIV-ist räägitakse ja seda teatakse, siis suhteliselt süütuna näiv C-viirushepatiit (HCV) on seevastu hiiliv ja salakavalalt kulgev haigus. Enesele teadmata võib inimene aastaid elada viirusega, mille hilistüsistuseks on maksarakkvähk.
Rahvusvahelisele statistikale tuginedes võib öelda, et meil on ligikaudu 17 000 inimest, kes on C-hepatiidi viirusega nakatunud, olemata ise sellest teadlikud ning sellest tulenevalt levitavad viirust ka edasi.
Eestis ei ole siiani loodud riiklikku hepatiitide skriinimise tegevusplaani, mis aitaks need patsiendid üles leida. Tänapäeval on vähemalt 95 protsenti patsientidest võimalik olemasolevate ravimite abil C-viirushepatiidist terveks ravida.
Haiguse ravimata jätmise tagajärjed võivad olla väga rasked. Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et C-hepatiidi põdemine tõstab oluliselt maksavähi tekkeriski, mistõttu on haiguse varajane avastamine, ravi ning ravijärgne kontroll eluliselt oluline. Eestis on viimase kümne aastaga maksavähi juhtumite arv järjepidevalt kasvanud, ulatudes 150 uue haigusjuhuni aastas.
HIV-i ja hepatiitide testimise kohta on inimestel võimalus lisainfot saada nii perearsti kui ka kõikide eriarstide juures vastavalt vajadusele ja testimissoovitustele, lisaks HIV-i nõustamis- ja testimiskabinettidest ning noorte nõustamiskeskustest kogu Eestis.
Julgustame ka teisi tervishoiuasutusi testimisega liituma. Täiendavat infot saab Eesti Infektsioonhaiguste Seltsilt ja Eesti Vähiliidult.
Riskirühma kuulumist on täpsemalt võimalik kontrollida, täites lihtsa riskiküsimustiku chepatiit.ee lehel. Riskigruppi kuulumisel on soovitatav kindlasti teha analüüs C-hepatiidi viiruse antikehade määramiseks.