Raplamaa aasta tegu nominendid

Teisipäeval, 26. novembril tunnustavad Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa Partnerluskogu koos tublimaid ja säravamaid kodanikuühiskonna tegijaid. Esmakordselt antakse ühel tunnustamissündmusel üle nii Raplamaa aasta teo kui ka aasta küla ja sädeinimese tunnustus. Kuna eelmine aasta jäi aasta küla ja sädeinimese tiitlid välja andmata, antakse sel aastal need üle nii 2023. kui ka 2024. aasta eest.

Kohila Mõisakooli Jõemaja loomine – Andres Oksaar, mittetulundusühing Kohila Mõisakool
12 aastat tegutsenud Kohila Mõisakooli tegevus rikastab Kohila valla ja laiemalt ka Rapla maakonna haridusmaastikku. Kool alustas Kohila mõisa hoones, mis jäi õige pea väikseks, sest igal aastal on lisandunud kaks klassikomplekti. Esmalt renoveeriti mõisa tall-tõllakuur, kuid ka sellest hoonest ei piisanud, et kõik lapsed mahuksid klassidesse. Aastaid renditi üht klassiruumi raamatukogus Kohila vallalt, ent ka see polnud piisavalt jätkusuutlik.

Kooli enda finantsvõimekus ei luba uusi hooneid osta või renoveerida, kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kohalik elanik, kellele kuulub mõisa läheduses olev vana hoone, otsustas selle renoveerida ja koolile algklasside majaks välja rentida. Tänaseks on tööd valmis ja algklassid said oma Jõemajja juba 1. septembril sisse kolida. Ametlik hoone avamine toimus 1. oktoobril 2024.

Vastupanuvõitluse 80. aastapäeva tähistamine Raplamaal – Aare Hindremäe
22. septembril möödus vastupanuliikumisest ja Otto Tiefi valitsuse moodustamisest 80 aastat. Sel päeval toimusid mitmel pool kogu Eestis seda tähistavad sündmused. Kesksel kohal olid üritused Rapla vallas. Rapla kirikus toimus Eesti riigivanemate ja Otto Tiefi valitsuse liikmete mälestusjumalateenistus.
Pärast kirikuteenistust siirduti Uuskülasse Sildema talusse, kus 135 aastat tagasi sündis tulevane valitsusjuht Otto Tief. Tallu viiva tee ääres avati Otto Tiefi elu kajastav infotahvel. Projekti eestvedaja oli Aare Hindremäe, kellel eelnevalt kogemused sarnaste sündmuste läbiviimisel.
Aastapäeva korraldamiseks koondas Aare ühise eesmärgi nimel tegutsema Rapla vallavalitsuse, Riigikantselei, Eesti Endiste Metsavendade Liidu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, EELK Rapla Maarja-Magdaleena kiriku, Kaitseliidu Rapla maleva, Alu kooli, Konstantin Pätsi muuseumi, Mahtra talurahvamuuseumi ja osaühingud Fesma ja Hengelo.

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse püsiv valguslahendus – Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Kairi Orgusaar, Meelis Tähepõld ja Raplamaa kunstnike kogukond
Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus on järjekindlalt ja nähtavalt sisustanud üht maakondliku kultuuri olulist arengusuunda – kohaliku kultuuri sidumist avarama kultuurisituatsiooniga. Oma unikaalse näituseruumiga on keskus juba üle 10 aasta toonud maale professionaalset tippkunsti nii Eesti kui ka rahvusvaheliselt areenilt. Peaaegu iga näituse juurde on kuulunud ühekordne valguslahendus, mida iga kord tuli eraldi paigaldada.
2024. aastal tegi keskus suure sammu edasi ja paigaldas näitusruumi mastaapse statsionaarse tipptehnoloogilise valgustussiinide karkassi ja kaasaegsed valgustid, mis võimaldavad luua väga nõudlikke ja unikaalseid valguslahendusi. Projekti juures leidsid rakendust nii tippeksperdi Meelis Tähepõllu teadmised kui ka kohalike kunstnike kogukondlik energia.

Noorte Neljapäevad Lelles – Astrid Otsa, Mariina Madisson
Lelles puudub noortetuba ja koht, kus noored saaksid koos käia. 2023. aasta oktoobrist kuni kevadhooaja lõpuni toimusid Noorte Neljapäevad. Programm pakkus igal neljapäeval kohalikele noortele erinevaid tegevusi. Koos käidi üldjuhul rahvamajas ja toimusid ka väliüritused (uisuplatsil, külaplatsil jne). Tegevusse kaasati ka aktiivseid lapsevanemaid, sest igaks korraks oli vaja otsida uusi ja huvitavaid teemasid. Kuna noortel tekkis koos käimise harjumus, soovitakse Noorte Neljapäevadega jätkata 2024. aasta sügisest. Tegevus ei olnud Lelle rahvamaja töö osa, vaid eraldiseisev vabatahtlik algatus.

Öökino 2024 Rapla lauluväljakul – mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal, Katrin Klaebo
Mittetulundusühingu Ettevõtlikud Naised Raplamaal korraldas Katrin Klaebo eestvedamisel teist korda Rapla lauluväljakul Öökino, kus sel aastal osales 220 filmisõpra. Rapla kino on uus ja tore paik, kuid vabas õhus sumedal augustiõhtul head filmi nautida on hoopis teine asi ja omajagu põnevgi.
Kinotehnika tõi kohale Tartu Elektriteater, kes oli külastajatele varunud mugavad toolid ja soojad pleedid. Kohapeal sai osta suupisteid ja sooja jooki ning maiustada jäätisega. Kuiv õhtu soodustas igati filmi nautimist, milleks seekord oli Soome 2023. aasta vaadatuim film “Tormisaare Maija”. Olgu mainitud, et Öökinos toimus filmi Eesti esilinastus. Sündmust ennast võib pidada sel aastal juba kuuendat korda toimunud Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF suviseks sõsaraks, mis ainulaadsel moel rikastab Rapla kultuurielu.

3×3 rannavolle turniir Karitsa järve ääres – Siim Kohari, Kaarel Tammaru
3×3 rannavolle turniir Karitsa järve ääres ei olnud tavaline spordisündmus, vaid suurejooneline projekt, mis näitas, kuidas unistusest saab tegu koostöös ja kogukonna toetusel. Siim Koharil tekkis kaks aastat tagasi unistus korraldada oma kodukandis võrkpalliturniir, mis looks kogukonnas ühtsustunde ja pakuks osalejatele meeldejäävat elamust.
Kui Kolme Kandi rahvamaja teatas, et Aivo Sildvee eestvedamisel korraldatud aastakümneid kestnud pallimängude päev jääb ära, pakkus ta välja idee korraldada 3×3 rannavolle turniir, millele järgneb rahvaolümpia. Ta alustas valla ja teiste osapooltega läbirääkimisi, et rajada Karitsa järve äärde lisaks olemasolevale väljakule uus rannavõrkpalliväljak. Nädal aega enne sündmuse toimumist sai ta ehitusloa ja koos kaaslaste ning toetajatega rajati uus väljak, mis jääb nii kohalike kui ka teiste spordisõprade kasutusse.
Kaarel Tammaru, kellel on võrkpalliga üle 25 aasta kogemust ja kes on ise võitnud veteranide maailmameistrivõistluste tiitli Hispaanias, tõi sündmusesse oma teadmised, oskused ja energia. Tema “käed külge” suhtumine ja pühendumus aitasid tagada, et turniir saaks edukalt läbi viidud. Koos suutsid nad kokku tuua sponsorid, toetajad, tipptasemel kohtunikud, vabatahtlikud ja osalejad. Kohale tuli 200-250 inimest, kelle seas oli 60 tulihingelist ja tasemel sportlast.
Üks kohalik elanik ütles pärast turniiri: “Ma olen terve suvi mööda Eestit ringi sõitnud ja väisanud erinevaid sündmusi, aga kodukohas toimunud 3×3 rannavolle turniir oli selgelt aasta parim sündmus.”

Rapla toiduringluskapi ja toidupäästmise uus hoog – MTÜ Rapla Toiduringlus, Edithe Kase
Edithe Kase on toidukapi uue perenaisena kapi tõeliselt vingelt käima pannud. Lisaks hooajalistele aiasaadustele ja hoidistele inimeste kodudest jõuab kappi ka üle jäävat toitu kauplustest ja tootjatelt. Toidukapi Facebooki grupp on aktiivne ja informatiivne.
Käesoleva aasta märtsis asutatud MTÜ Rapla Toiduringlus on aasta jooksul korraldanud nii päästetud toiduga kokkamise linna keskväljakul kui ka hoidiste õpitoa. Kohtumistega juhitakse tähelepanu toidukao vähendamisele ja antakse osalejatele väärt teadmisi sellest, kuidas toiduga nutikalt ümber käia.
Nähes FB grupis jagatavatel piltidel toidukogust, mis on kapist selle aasta jooksul läbi käinud, võib öelda, et kapp on hea abiline neile, kel teinekord raske ise toidulauda katta. Lisaks kohapealsele tööle osaleb Edithe aktiivselt ka toidukappide eestvedajate võrgustiku töös.

Aespa rattapargi rajamine – mittetulundusühing Aespa Kodu
Mittetulundusühingu Aespa Kodu aktiivsed liikmed esitasid projektitaotluse LEADER-i programmi ja said toetuse Aespa pumptrack’i rajamiseks. Pumptrack on laste ja noorte seas populaarne ja atraktiivne aktiivse vaba aja veetmise rajatis, millel saab liigelda triki- ja tõukeratta, rula või rulluiskudega. Eesmärk täideti ja 12. oktoobril 2024 avati laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks ning tõstmiseks atraktiivne ning omanäoline vaba aja veetmise koht Kohila vallas Aespa alevikus Sutlema-Aespa lasteaia Metsaveere maja taga.
Lisaks rajati ratta- ja õpperada koos vajaliku inventari ja haljastusega, et tulemus oleks terviklik ning õpetlik aktiivse vaba aja veetmise keskkond. See kõik kokku on Aespa rattapark. Projekti elluviimine võttis aega mitu aastat, kuid tublide kohalike eestvedamisel sai see lahe koht valmis ja nüüd on noorte ajaveetmise võimalused palju mitmekülgsemad.

Paluküla teenindusmaja rajamine – MTÜ Lumider, Raul ja Lauri Mölder
Projekti eestvedaja Raul Mölder on panustanud väga palju kohalikku ellu, noortesse ja valla sporti. Ta tegi projekti Paluküla mäe jalamil olnud ohtlike kivimüüride taastamiseks ning kõrvale ehitati väga kaua oodatud teenindusmaja, mida sportlased, tervisesportlased ja liikumisharrastajad saavad kasutada.
Hoones on suurem saal, kus inimesed saavad puhata, vajadusel soojas olla ja kohvi-teed juua. Saalist pääseb olemasolevate maakivimüüritiste vahele rajatavale terrassile, kuhu suviti saab paigaldada ka välikohviku. Hoones on veel üks suurem ruum sportimisvarustuse laenutuseks ja piletimüügiks, üks tava- ja üks invatualett ning kaks riietusruumi (meestele ja naistele) koos pesemisvõimalustega. Maja on avalikus kasutuses aastaringselt.
Paluküla ja Lelle kogukond saavad teenindusmaja kasutada kogukonnamajana, et pidada külakoosolekuid, koolitusi ja muid sündmusi. Suurejoonelisel avamisüritusel 7. septembril esinesid Maili Metssalu oma kontsertkavaga ja Margus Tabor monotükiga “Mamma lood”. Paluküla teenindusmaja rajamist aitas ellu viia Raplamaa Partnerluskogu koordineeritud LEADER-i toetus.

Aare Hindremäe Kehtna valla kroonikad ja teised ülesvõtted YouTube’is
Aare Hindremäe on alates 2006. aastast filminud Kehtna valla kroonikaid, et talletada valla olulisemad sündmused ajaloo tarvis. Samuti on ta andnud suure panuse kogu maakonna olulisemate sündmuste jäädvustamisel. 2024. aastal alustas ta videote YouTube’i üles riputamist, et need oleksid kõigile kättesaadavad. Aare panust kohaliku ajaloo jäädvustamisse on võimatu üle hinnata. Ta on justkui meie maakonna oma kroonik. Tal on meeletutes kogustes videomaterjali, mis veel mõni aeg tagasi oli talletatud plaatidele. Nüüdseks on Aare suurema osa videotest laadinud üles YouTube’i keskkonda, kust neid saavad kõik vaadata ja meenutada toimunud üritusi.

Ingliste kerksuskeskuse väljaarendamine – Ingliste Arendusselts, Kaisa Vahtmäe
Ingliste kerksuskeskuse arendamine algas 2023. aastal, mil selts ostis generaatori. 2024. aasta jooksul tegeleti keskuse projektiga hoogsalt edasi ja tänaseks on Ingliste haridus- ja kultuurikeskuses valmidus üleminekuks autonoomsele elektrivarustusele, gaasiküttel pannid, gaasisoojendid, välivoodid ja toidunõud kriisiolukorraks. Seda tänu Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusele.
2. aprillil toimus Inglistel Raplamaa Partnerluskogu, Päästeameti ja Eesti Külaliikumise Kodukant seminar “Kuidas valmistuda kriisiks?”. 9. septembril toimus Päästeameti kriisiks valmistumise koolitus, mille viis läbi Rapla ja Kohila komando pealik Tauno Sau.

Kaiu Maitsete Karussell – MTÜ Kaiu Kodukant, Agnes Kurvits, Piibe Pärn
Kuigi kodukohvikute traditsioon on Kaiu kandis pikaaegne, andis 25. mail toimunud uue nimega Kaiu Maitsete Karussell traditsioonile korralikult vunki juurde, tuues rekordarvu kohvikupidajaid, rikkaliku kultuuriprogrammi ja hoopis uue kogukonnahingamise. Kaasatud oli vähemalt viisteist ettevõtet, vabatahtlike hulk küündis mitmekümneni, rääkimata mitmesajast inimesest, kes kohvikuid külastasid.
Kodukohvikute õnnestumiseks tegid Agnes ja Piibe koostöös vabatahtlikega ära suure töö. „Teeme ära“ talgutel valmistati ette peoplats, hilisemas korraldusetapis ehitasid kohalikud aktiivsed mehed oma jõu, materjali ja nõuga tuttuue lava bändile. Ürituse mõtteviis oli roheline. Õhtusel simmanil kasutati korduvkasutatavaid nõusid, kodudest toodi välja kaltsuvaibad, kohalikelt põllumeestelt põhupakid, värviti oskuslikult ise valmis lõigatud puupakud. Sündmus kõnetas hulgaliselt inimesi ka väljastpoolt maakonda, mida tõestab kaart, kuhu inimesed said sündmuse päeval märkida, kust nad kohale on tulnud. Kaugemad punktid viisid nii Hiiumaale kui ka Lõuna-Eestisse.

Elulooraamatu „Sildema talu peretütre lood“ koostamine – Mare Paidla
Mare Paidla on oma isikliku ja pereloo jäädvustamisega andnud panuse kohaliku kogukonna ajaloo talletamisse. Eesti riigi ajalooga seob Sildema talu Otto Tiefi nimi, kes on seal sündinud ja kellele on paigaldatud mälestustahvel tolleaegse elumaja püsti jäetud korstna külge ning seda loetakse Eesti ainsaks korstenmonumendiks. 1904. aastal ostis talu ära Mare vanaisa Jaan Soone. Raamatus on ohtralt fotosid, mis on talus säilinud. Põhjalikult on kirjeldatud tööelu Alu EPT-s ja Rapla Teedevalitsuses, sporditegevusi, reise.
Raamatus on välja toodud erinevate aegade ühiskondlik taust ja inimesed autori sõpruskonnast, kellest paljud on tihedalt seotud Uusküla, Rapla ja Alu kandi tegemistega. Raamat on oma kujunduse ja sisu poolest väga hea kvaliteediga, sisaldab palju pilte ja fotode juures on täpsustavad andmed. Raamatu toimetas, küljendas ja kujundas Armar Paidla, korrektorid olid Kaja, Janar ja Rainar Paidla, kirjastas Osaühing Rajakaar. Raamatut esitleti 19. oktoobril 2024 Rapla keskraamatukogus.

MTÜ Klaasipealinna Kool loomine ja tegevus – MTÜ Klaasipealinna Kool
17. märtsil 2024 loodi Järvakandis MTÜ Klaasipealinna Kool. Kõiki osalisi seob ühine soov luua Järvakandi kooli elujõuline kogukond, mis toetab ja rikastab kooli hariduselu, sporti ja kultuuri. MTÜ alustas suure hoo ja entusiasmiga kohe kooli spordiplatsi rajamisega koostöös kooli, kogukonna ja Kehtna vallaga. Kõlasid kutsungid: “Pane ka õlg alla ning toeta Järvakandi lastele ja elanikele uute ägedate vaba aja veetmise ja sportimisvõimaluste loomist!”
Kohe valmis MTÜ koduleht ja info Ando platsi rajamisest hakkas silma sotsiaalmeedias. Kõigil on võimalus seda projekti toetada ning ülevaadet toetustest ja tehtud töödest jagavad MTÜ juhatuse liikmed. Idee kasvas välja kooli hoolekogust ja tänu Airika Troosti südikale tegutsemisele ning tublide kogukonnaliikmete ja ettevõtlike vilistlaste Regiina Jõhvikase, Rait Männa ja Jevgeni Pärgi teotahtele on see sära nakkav ja optimismi sisendav.

Ingliste väliraamatukogu ja lugemispingi rajamine – Pille Matt
Ingliste aktiivne kodanik Pille Matt tuli välja ideega, et Ingliste kauni jõe ääres võiks olla lugemispink. Selle juurde lisandus kohe ka väliraamatukogu, et oleks võimalik kohapeal võtta raamat ja lugeda. Pille ise meisterdas kõik vajaliku valmis ja koos heade abilistega sai see püsti pandud. Ingliste väliraamatukogu-lugemispink on väga ainulaadne ja ei tea, et Rapla maakonnas teist sellist oleks. Ehk on see hea eeskuju ka teistele piirkondadele. Tänu Pillele on Inglistel väga mõnus koht mõtlemiseks, lugemiseks, ka sõpradega koos olemiseks.

Rapla ja Kehtna valla mõisate jooksusarjad – SK Team Kehtna MTÜ, Taivo Tüvist
Rahvaspordi liikumissari tõi rahva sportima ja tutvustas Raplamaa unikaalseid vaatamisväärsuseid. Osaleda said kõik esimesest sünniaastast kuni kõrge eani. Kehtna valla mõisate jooksud toimusid maist juunini ja Rapla jooksud augustis. Kokku toimus 11 jooksu. Osales üle 1100 inimese, sh 500 unikaalset osalejat. Üks sari sisaldas 3 erinevat distantsi.
Unikaalne väärtus oli iga mõisa peahoone 3D-siluetiga medal, mis andis täpsemalt aimu selle mõisa suursugususest. Mõisate omanikud korraldasid jooksjatele ekskursioone, mille vastu oli suur huvi. Team Kehtna korraldas veel mitmeid sarju ja sündmusi (triatlonisari). Septembris avati taas regulaarsed kergejõustikutreeningud Raplas, mis toimuvad väljaspool kooli huvitegevuse ringe.

“Kodanikuks olemise ABC” Raplamaa kogukonnaringide laiem mõju – Kaidi Kornak, mittetulundusühing Rapla Rahvakool
Kogukonnaringid Raplamaal toimusid Eesti Rahvaülikoolide Liidu projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames, mida rahastas Norra Aktiivsete Kodanike Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel ja koostöös Vabaühenduste Liiduga. Tänu kogukonnaringidele loodi Rapla maakonnas  võimalus erinevate piirkondade inimeste jaoks omavahel suhelda ja panustada kogukonnaloomesse.
Aktiivsete arutelude kaudu julgustati kodanikke mõtisklema, nügiti enam vastutust võtma ja suhtuma suurema empaatiaga kodukoha teemadesse, kus “king pigistab”, ning olema lahendustele orienteeritud ja leidma ühiseid koostöövõimalusi KOV-iga. Kokkuvõttes õpiti elanikust kodanikuks saamist.
Positiivne tulemus ja ainulaadne kogu Eestis on see, et üks teema, 120 lapse lasteaiakohtade puudus Rapla vallas, liikus edasi projekti “Dialoog kogukonnaga” raames, mille eestvedaja oli Rapla vald. Tänu lastevanemate algatusele ja ajakirjanduse kaasatusele loodi pretsedent, kus kogukond ja KOV õppisid koos, et leida ühiselt lahendusi. Rapla vald hindas ringi investeeringute eelarveread ning leidis võimaluse uue lasteaia ehitamiseks, mis peaks valmima 2025. aasta sügiseks.