GALERII | Kristina Kallas: Samamoodi Vana-Vigala TTK edasi minna ei saa

Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis visiidil käinud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et koolil on vaja jätkusuutlikku plaani. “Samamoodi nagu praegu me edasi minna ei saa,” sõnas minister. Ta kinnitas, et kooli tuleviku osas on laual kaks stsenaariumit. Esimene neist on õppetöö lõpetamine 2027. aastal ning teine on ümberkujundamine mõne teise kooli õppekohaks.

Ministriga kohtunud kooli personal ja vallajuhid soovisid loomulikult näha kolmandat stsenaariumit ning tegid ümarlauas ka sellekohaseid ettepanekuid.
Minister Kristina Kallas tegi visiidi Vana-Vigala TTK-sse teisipäeval, 14. jaanuaril. Selle käigus kohtus ta Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhtide, kooli personali ning Märjamaa vallavanema Triin Matsaluga. Teemaks oli loomulikult ministeeriumi plaan Vana-Vigala TTK kinni panna või vähemalt korraldada selle õppetöö ümber. Ümarlauas peetud vestluses rõhutas minister korduvalt, et Vana-Vigala TTK pidamine on kallis ning samamoodi edasi minna ei saa. Ta ütles, et leida tuleks jätkusuutlik plaan, mis toimiks ka kahekümne või kolmekümne aasta pärast.

“Me peame kutseharidusvõrku konsolideerima. Küsimus on selles, millist võrku me suudame ülal pidada,” rääkis Kallas. Küll aga ei ole küsimus ainult koolis endas, sest tegemist on ka kohaliku kogukonna südame ja olulise tööandjaga. Seal töötab ligikaudu seitsekümmend inimest.
Märjamaa vallavanem Triin Matsalu rõhutas olulise osana ka kooli juures toimivat katlamaja. See katab ära nii kutsehariduskooli kui ka Vana-Vigala põhikooli küttevajaduse. Lisaks saab sealt sooja ka osa Vana-Vigala külast.
Vallavanem esitas igati õigustatud küsimuse, et kui koolimaja pole enam vaja kütta, mis saab siis toasooja hinnast. Sarnane mure on ka toitlustusega. Tehnika- ja teeninduskooli köögis valmistatud toitu söövad ka põhikooli õpilased. Aga kui seal enam toitu ei valmistata, kuidas peaksid põhikooli õpilased söönuks saama? Rääkimata sellest, mis saab hiiglaslikust kompleksist, juhul kui õppetegevus 2027. aastal lõpetatakse. Näiteks on kooli õpilaskodu planeeritud ühtlasi ka riiklikuks evakuatsioonipunktiks, kui peaks puhkema suur kriis või sõda. Mis sellest saab?
Suuri hotelle Märjamaa piirkonnas pole, kuhu saaks riigisiseseid põgenikke majutada. Kõik need ja mitmed teised küsimused võivad juba lähitulevikus seista Märjamaa vallavalitsuse ees. Juba varem oli teada, et kooli tulevikku puudutava otsuse peab haridus- ja teadusministeerium langetama hiljemalt 31. jaanuaril. Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige kinnitas, et see tähtaeg peab jätkuvalt paika.

Ettepanekud

Häälekalt rääkis ümarlauas kaasa ROL-i juhatuse esimees Heiki Hepner. Ta julgustas ministeeriumit mitte sellest tähtajast kinni hoidma ning mõtlema laiemalt. Samuti uuris Hepner, kui palju on seda teemat arutatud teiste ministeeriumitega ning vaadatud valitsuse vaatenurgast. Hepner sõnas, et ta mõistab täielikult, et kitsalt haridus- ja teadusministeeriumi vaatenurgast vaadatuna hoiaks kooli sulgemine raha kokku. Aga mida tähendaks see siseministeeriumi või regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalale?
“Ei ole mõtet ju nii teha, et hoiame siit ühe euro kokku, aga teise rea pealt maksame hiljem kaks või kolm eurot peale,” rääkis Hepner. Veel viskas ta õhku mõtte, et võiks loobuda Tallinnasse riigigümnaasiumi rajamisest ning rakendada neid vahendeid Vana-Vigala jaoks. Minister vastas, et see ei ole mõeldav, sest Tallinnas on niigi gümnaasiumikohti praegu puudu.
Ministriga kohtunud kooli personal, nõunike kogu liikmed, vallajuhid ja ROL-i esindajad seisid loomulikult selle eest, et Vana-Vigala TTK jätkaks tegevust ka edaspidi. Seetõttu pakuti välja mõtteid, millest võiks moodustada nn kolmanda stsenaariumi, mille alusel võiks õppetöö jätkuda. Näiteks pakkus Märjamaa valla haridusnõunik Helen Raid välja, et Vana-Vigalasse võiks erialasid hoopis juurde tuua ning hoida kooli seeläbi elus.
Minister Kallas vastas, et selleks oleks vaja mingit spetsiifilist eriala, mida saaks õppida ainult Vana-Vigalas ning mille järele oleks tööturul vajadus. Ta tõi näite Kuressaare ametikooli kohta, kus hakati välja õpetama tuuleparkide hooldajaid. Kuna seda õpetatakse ainult Kuressaares ning tulevikus läheb aina enam selliste oskustega töötajaid vaja, ei kaalu keegi ministri sõnul selle kooli sulgemist. Selleks, et olla jätkusuutlik, oleks ka Vana-Vigalal ministri sõnul vaja leida mingi sarnane eriala, mida õpetama hakata.
Ümarlaual kõlas veel ettepanek, et ehk oleks mõistlik vähendada ruume ja võtta maha neljas korrus, mida praegu ei kasutata. Selle ettepaneku tõi lauda õppedirektor Evelin Tamm. Arutelude käigus kerkis esile ka võimaliku tööhõivekeskuse rajamine Vana-Vigala TTK ruumidesse. Seda varianti arutati detsembris, kui Vana-Vigalas käis haridus- ja teadusministeeriumi delegatsioon. Nüüd ütles Triin Laasi-Õige, et seda varianti enam laual ei ole. Ta lisas, et on seda võimalust teiste ministeeriumitega arutanud, kuid kellelgi ei ole vahendeid keskuse loomiseks ega ülalpidamiseks.

Ringkäik kompleksis

Ministri visiit algas hommikul kella poole üheksast. Esmalt tutvustas Vana-Vigala TTK direktor talle kooli kompleksi. Kõigepealt käidi õpilaskodus, kus minister tutvus eluruumide ja jõusaaliga. Seejärel käidi juba õppeklassides. Nii näiteks külastati automaalrite tööruume, sepatöökoda, toitlustuserialade õppekompleksi ning puhastusteeninduse õppeklasse. Seal kasutas minister võimalust vestelda nii õpilaste kui ka õpetajatega. Eriti pikalt jäi ta jutustama käsitööerialade osakonna juhtivõpetaja Joonas Kiriga.
Minister viibis Vana-Vigalas umbes kaks ja pool tundi. Tema põhilise sõnumina jäi kõlama, et praegusel kujul ei ole Vana-Vigala TTK jätkusuutlik ning midagi peab muutuma. “Minu mure selle kooliga on jätkusuutlikkus. Kui midagi ei muutu, on meil vaja saneerimisprojekti,” sõnas minister. Ta lisas, et kooli sulgemise otsusega on venitatud aastaid ja seda on edasi lükatud, kuid nüüd ei ole seda enam võimalik teha. Siiski ütles ta, et kooli sulgemise otsust praeguse seisuga langetatud ei ole.