Kauplusevarguste arv on viimase kahe-kolme kuu jooksul märgatavalt tõusnud. Seda tõdes Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Väino Sassi.
Ta ütles, et Rapla kesklinna Konsumis on hakanud käima inimesed, kes ei plaanigi midagi osta, vaid tulevad ainult vargile. Peaaegu iga päev toimub mõni vargus ning nii tulebki kaupluse personalil koostada politseile uus teade peaaegu iga päev. Varaste seas on ka nn üksiküritajaid, aga põhilise kahju tekitavad need, kelle kohta Sassi ütleb “saritassijad”.
“Sain jälle uudiseid poe külastajatest, kes varastavad meie inimeste sissetulekut ja riigilt maksutulu. Ebaausus kasvab nagu pärmi peal, tuleb hakata koostama teenindajatele pildialbumit erilistest klientidest “paremaks teenindamiseks”,” kirjutas Sassi sotsiaalmeedias.
Põhiline kaup, mida varastatakse, on kergesti võetavad toiduained nagu šokolaad ja kilesse pakendatud juust. Mida kurikaelad nendega pihta hakkavad? Sassi pakkus välja, et üks võimalus on n-ö järelturg, kus saab varastatud kaubad odavalt edasi müüa. Teine võimalus on see, et varastatakse enda tarbeks. Sassi arutles ühe variandina, et inimesed ei ole jõulude ja aastavahetuse pidustuste ajal osanud oma eelarvelisi vahendeid mõistlikult kasutada ning nüüd tullakse kauplusesse vargile.
Rapla Tarbijate Ühistu näitel on põhiline osa vargustest toimunud suures kesklinna Konsumis. “Väiksemates kauplustes on vähem kliente ning seega suurem võimalus vahele jääda,” arutles Sassi. Turvameeste palkamine ei oleks tema sõnul lahendus. Rapla kesklinna Konsumis on küll varem turvamehed töötanud, aga nende õigused ja võimalused on piiratud.
“Turvamees on ikkagi ainult üks inimene. Kui tema kontrollib ühte riiulivahet, läheb suli teise kohta,” sõnas Sassi. Probleem on seda tõsisem, et kui poe külastaja võtab riiulilt kauba ja pistab selle taskusse, ei saa teda kohe vargaks pidada. Võib-olla ta lihtsalt hoiab seda seal, et seejärel kassas selle eest ausalt tasuda. Seadusepügala kohaselt saab öelda, et vargus on toime pandud alles siis, kui inimene on kaubaga kassast läbi läinud selle eest maksmata. Seetõttu ütles Sassi, et turvameeskonnast tõhusam vahend on hea kaamerate võrgustik, mis kasutab tarkvara näo tuvastamiseks. Kuigi praegu sellist tarkvara veel Rapla Tarbijate Ühistu kauplustes kasutusel ei ole, on mõtted selles suunas liikunud.
2025. aasta esimese 21 päevaga on Rapla maakonna peale laekunud politseisse 21 teadet kauplusevargustest. See tähendab keskmiselt ühte teadet iga päeva kohta. Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi juht Jaan Aas ütles, et trendi selle pealt siiski veel prognoosida ei saa.
“Politsei statistikale tuginedes on kauplusevarguste arv Raplamaal püsinud viimasel kolmel aastal sarnasel tasemel. Eelmisel aastal registreeriti politseis 150 kauplusevarguse juhtumit. Neist juhtumitest suurem osa, ehk 70 protsenti olid kuriteod, mis tähendab, et varguse toime pannud inimene oli ka varem samasuguse teo toime pannud või oli varastatu väärtus rohkem kui 200 eurot,” rääkis Aas.
Viimaste aastate suurim kauplusevarguste arv jääb aastasse 2022, kui politseis registreeriti terve Rapla maakonna peale 185 kauplusevargust. Näiteks koroonaperioodi jäänud 2020. aastal oli see arv 95.
Mart Laar ütles 2016.a., et igaüks peab ise hakkama saama. Tema ei tahtnud peaministrina riigilt korteritki. Eks siis igaüks leiabki omale hakkama saamiseks variandi. Pikanäpumehed olid, on ja jäävad. Nende tabamiseks peab olema silma, muidu umbes ei ole vaja kaameraid jälgida.
See ’igaüks peab ise hakkama saama’ on kuritegelik filosoofia, mille importisid enneaegselt siia vaimupuudega soomlased, kes tulid siia vaesunud Eestisse rikkureid etendama. Reaalelus näeb see välja umbes nagu käopoja käitumine laululinnu pesas, kui ta verisulis linnukese üle pesaääre tõukab ja see loomulikult seal olelusvõitluse ohvrina peagi nälga kõngeb, kuna teda sunniti lendama ja ise endale toitu hankima siis, kui ta selleks kaugeltki veel valmis ei olnud. See kurjus on olnud kõigi taasiseseisvunud Eesti valitsuste filosoofia ja sel röövkapitalistlikul kalkusel pole mitte midagi ühist euroopaliku demokraatia, ligimesearmastuse ja empaatilis-sotsiaalsete väärtustega. Paradoksaalselt ei ole Soomes mitte kunagi sellist filosoofiat reaalsuses rakendatud: selle… Loe edasi »
Ülla ülla😁
Uurige, kuidas M. Laar sai endale elamise taasiseseisvuse ajal ja siis tulge seletama.