Sellest aastast tuleb tekstiilijäätmeid eraldi koguda

Tekstiilijäätmete eraldi kogumine on Eestis kohustuslik alates 1. jaanuarist 2025. See tähendab, et inimestel on kohustus koguda tekstiilijäätmed eraldi muudest jäätmetest ning kohalik omavalitsus peab tagama võimaluse need omavalitsuse piires ära anda.

Kohalikud omavalitsused pidid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et tervete ja puhaste riiete ja jalanõudega, mida endal enam vaja ei lähe, tuleb toimida nagu seni – viia lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse.
Kui tekstiilijäätmed (riided, jalanõud, samuti kodutekstiilid nagu näiteks tekid, padjad, rätikud ja kardinad) ei ole enam kasutamiskõlblikud, tuleb need nüüd viia tekstiilijäätmete kogumiskohta, milleks võib olla jäätmejaam või avalik konteiner. Samuti võib kohalik omavalitsus korraldada kogumisringe. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kerli Rebane rõhutab, et tekstiilijäätmeid pesema ei pea.
Hallitanud, kopitanud, niisked, tugeva lõhnaga, koitanud tekstiilijäätmed, samuti kasutatud aluspesu, sukkpüksid ja sokid tuleb visata segaolmejäätmete konteinerisse. Õlised ja värvised tekstiilijäätmed loetakse aga ohtlikeks jäätmeteks ja tuleb viia jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse.
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Uurisime, kuidas täidetakse uut kohustust Rapla maakonna omavalitsustes.
Märjamaa vallas on tekstiilijäätmete käitlemine hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. See tähendab, et teenus tuleb tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused ning tekstiilijäätmed viiakse ära kodu juurest kogumisringi aegadel. Teenus on tasuline.
„Neil, kes ei soovi tekstiilijäätmete äravedu kodust, on võimalik kogutud jäätmed viia ka Märjamaa jäätmejaama. Tekstiilijäätmete jäätmejaama äraandmine on Märjamaa valla elanikele tasuta. Kasutuskõlblikku tekstiili võtavad vastu uuskasutuskeskused / taaskasutuskauplused. Kasutuskõlbliku tekstiili äraandmiseks Märjamaa vallas avalikku riidekonteinerit ei ole,” ütles Märjamaa valla keskkonnaspetsialist Liina Valler.
Kehtna valla elanikelt võtavad tekstiilijäätmeid tasuta vastu jäätmejaamad Kehtnas ja Järvakandis, samuti saab viia jäätmeid tasu eest Mäepere jäätmejaama. „Peagi saabuvad jäätmejaamadesse selleks ka eraldi konteinerid,” ütles Kehtna vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Mario Piirmets. Ta täpsustas, et kasutuskõlblikku tekstiili kogutakse Järvakandi jäätmejaamas ja avaliku konteineriga Kehtna COOP-i parklas.
„Sinna tohib viia terveid ja puhtaid riideid, jalanõusid ja muid kodumajapidamistest pärinevaid tekstiilesemeid, näiteks tekid, padjad, rätikud, kardinad jne. Hetkel oleme ootejärjekorras uute konteinerite paigaldamisel teistesse suurematesse asulatesse,” rääkis Piirmets.
Kehtna vallas tegutseb MTÜ Kehtna Taaskasutuskeskus, kuhu saab viia korduskasutatavaid majapidamises üle jäänud korralikke esemeid nagu riided, mööbel, nõud, mänguasjad, raamatud, jalanõud, aksessuaarid, hobivahendid, muusika/filmid, tehnika jms. Piirmets ütles, et asjakohane info jäätmete vastuvõtu kohta lisatakse ka Kehtna valla kodulehele.
Kohila vallavalitsuse keskkonnanõuniku Siiri Treimanni sõnul saab korralikud ja kasutamiseks kõlblikud asjad panna Kohila alevi keskel asuvasse konteinerisse või anda alevi keskel asuvasse selliseid asju müüvasse kauplusesse. Taaskasutamiseks sobimatuid tekstiilijäätmeid saab üle anda Kohila alevis asuvas jäätmejaamas. Ühelt inimeselt võetakse korraga tasuta vastu kuni 300 liitrit tekstiilijäätmeid.
Tekstiilijäätmeid saab üle anda ka Mäepere jäätmejaamas ja tasu eest on võimalik tellida selliste jäätmete äravedu kodu juurest vastavat teenust pakkuvalt jäätmevedajalt.
Rapla abivallavanem Rain Terras ei pidanud vajalikuks tekstiilijäätmete äraandmise korda selgitada, vaid andis teada, et info avaldatakse veebruarikuu Rapla Teatajas. „Tegelikult on see Rapla vallas juba pikemat aega korraldatud. Kuna aga riik tõstatas selle teema ja antud teema on aktuaalne, siis meie keskkonnaspetsialist valmistab teadet ette, mille avaldame Rapla Teatajas,” ütles Terras enesekindlalt.
AS-i Eesti Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude ütles, et Rapla vallas maksab kodust tekstiilide kogumise teenus 9,64 € koos käibemaksuga ning tekstiilijäätmed peavad olema üleandmisel pakitud läbipaistvasse kotti, et riided ja jalanõud ei saaks niiskusest jms kahjustada.
Erinevalt kliimaministeeriumi poolt teada antust ütles Luude, et vastu võetakse üksnes selliseid esemeid, mis on terved ja puhtad riided/jalanõud, mida saab uuesti kasutada samal sihtotstarbel.

Miks on tarvis tekstiili koguda?

Kliimaministeeriumi tellimusel valminud tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs näitab, et Eestis tekib aastas kokku umbes 18 000 tonni tekstiilijäätmeid. See tähendab, et üks Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt 14 kg tekstiilijäätmeid. Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20 protsenti suurem, kui lisada ostud välismaalt. Samas on positiivne trend, et üha enam eelistatakse kasutatud rõivaid ja kodutekstiile – neid tarbitakse umbes kolm kilogrammi ühe elaniku kohta aastas.
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist.
Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, töötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL-i tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.

Allikas: Kliimaministeerium