Jaak Kadariku värskelt avatud näitus Kohila raamatukogus tõstab tähelepanu keskpunkti Eesti riigimeeste, majandusjuhtide ja sõjaväelaste koorekihi.
Näituse pidulikul avamisel kolmapäeval, 5. veebruaril sõnas Kadarik, et tal on kõigi nende meeste vastu suur lugupidamine. “Neid juhiti ülevalt poolt, et nad teeksid Eesti jaoks õiget asja,” ütles kunstnik.
Näitusel “Riigimehed” on üleval Eesti ajaloo viieteistkümne olulise persooni portreed. Enamik neist tegutsesid Teise maailmasõja ajal ning sellele eelnenud perioodil, kuid lisaks on n-ö sillapeana portreteerinud Kadarik ka taasiseseisvumisaegseid presidente Lennart Meri ja Arnold Rüütlit. Just nende kahe jaoks on näitusesaalis omaette sein.
Enamik portreesid on kohe äratuntavad, näiteks Konstantin Päts, Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Jaan Tõnisson ja Ernst Põdder. On ka selliseid, keda esimese hooga nii lihtne ära tunda ei ole. Nende seas on näiteks Konstantin Konik ja Nikolai Reek. Iga portreega kaasneb infoleht selle riigimehe eluloost, saavutustest ning loomulikult ka kannatustest, mida ta läbi elas. Sellega on kokku toodud kõik elemendid, et näitusesaalis võiks põhikooli- ja keskkooliõpilastele viia läbi ajalootundi. Üks võimalus on lugeda Julius Kuperjanovi tegevuse kohta ajalooraamatust klassis. Hoopis parem oleks rääkida nii tema rollist kui ka Eesti Vabadussõjast laiemalt hoopis näitusesaalis, kus on üleval ka tema portree.
Erilist tähelepanu pälvis pidulikul avamisel Lennart Meri pilt. Näituse külastajad juhtisid tähelepanu Meri portree mõtlikule ja tõsisele ilmele. Kadarik selgitas, et Meri suhtes tunneb ta eriti suurt lugupidamist. Pilt on tõsine ja mõtlik seetõttu, et president mõtleb parajasti Eesti tulevikule, selgitas Kadarik.
Kui võtta kõik 15 portreed kokku, kujunes nende maalimine kahe aasta pikkuseks tööks. Iga üksiku portee valmimine võttis aega vaid mõne päeva. Loomulikult väljendub selles näituses ka Kadariku isiklik huvi Eesti ajaloo vastu, kuid suur ajaloo uurija ta enda sõnul siiski ei ole. Portreed on maalitud fotode järgi, kuid kunstnik on jätnud neile ka endale iseloomuliku jälje.
Tegemist on Kadariku kolmanda näitusega Kohila raamatukogus ning see jääb avatuks kuni 27. märtsini. Näituse avamise puhul käisid Kadarikku õnnitlemas tuttavad ja sõbrad Juurust ja Kohilast.
