Kohila vajab ettevõtjate ümarlauda, mille liikmed käiksid regulaarselt koos, et vaagida Kohila tulevikku. See on üks seisukohtadest, millele jõuti seminaril, mille eesmärk oli arutleda nii Kohila ettevõtlusala kui ka terve asula tuleviku üle.
Seminar „Atraktiivne Kohila ettevõtlusala“ toimus kolmapäeval, 5. veebruaril Tohi Distillery külastuskeskuses ning seal mõtlesid kaasa nii kohalikud ettevõtjad, vallajuhid kui ka Kohila tulevikku mõjutavad inimesed kaugemalt. Seminari eesmärk oli välja pakkuda ideid, mida võiks rakendada Kohila ettevõtlusala arendamisel. Töörühmadest laekus mitmeid selliseid ettepanekuid.
Üks neist oli see, et Kohila piirkonnas tegutsevad ettevõtjad peaksid moodustama ümarlaua ja regulaarselt koos käima. See mõte käis läbi peaaegu igast töörühmast. Lahtiseks jäi esialgu veel see, kui tihti peaks koos käima. Kas ühe korra kuus või ühe korra kvartalis? Ühest laudkonnast tehti naljaviluks ka pakkumine, et võiks igal nädalal kokku saada, aga nii tihedalt neid kokkusaamisi siiski ei planeerita.
Ettepanekuid Kohila ettevõtlusala arenguks kõlas teisigi. Nii näiteks sai positiivse vastukaja mõte, et ettevõtlusalal tegutsevad firmad võiksid rohkem panustada selle hoidmisse korrastatuna. Arutluse alla tuli ka see, kes ja kuidas peaks Kohila ettevõtlusala üldse turundama. Kõlas ka selline seisukoht, et seda pole üldse vaja teha. Teisalt pakuti välja, et Kohila ettevõtlusala võimalustest tuleks teha juttu Äripäeva veergudel.
See on muidugi kahe otsaga küsimus ning mõlema poole argumendid käidi seminaril välja. Ühest küljest oleks kohaliku omavalitsuse vaatest hea, kui kogu ettevõtlusala territoorium oleks kasutuses. See tähendaks suuremat tööhõivet valla elanikele ja suuremat maksutulu. Samas on küsitav, miks peaksid olemasolevad ettevõtted soovima, et neile konkurente juurde tuleks. Mida rohkem tegutseb ühes piirkonnas ettevõtteid, seda suurem on nende omavaheline konkurents olemasoleva tööjõu pärast.
Just seetõttu oligi üks ettevõtjate soov, et Kohilasse ehitataks juurde kortermaju nii müügiks kui ka üüripinnaks, et elanike arv saaks kasvada. Siis oleks tööandjatel laiem haare töötajate leidmisel. Viimane suur kordaminek Kohila ettevõtlusala arendamisel oli Kohila-Vilivere tee osaline rekonstrueerimine PEEK-projekti toel, millega paranes oluliselt ligipääs ettevõtlusalale.
Ujula, suusamägi ja jalgpallihall
Päeva ühe põnevama ettekande pidas Kohila vallavanem Allar Haljasorg. Ta rõhutas, et keskendub Kohila arengule 10-15 aasta perspektiivis ehk keskpikas vaates. Haljasorg ütles, et Ülejõe piirkond saabki olema Kohila tulevik. Just seal asub ka ettevõtlusala, millest seminaril terve päeva juttu oli. Olulise sündmusena tõi ta välja näiteks Rail Balticu rajamise.
“Oleme Kohila vallavalitsuses võtnud seisukoha, et keskendume sellele, mida saame Kohila heaks muuta, ning need asjad, mida me muuta ei saa, pöörame maksimaalselt Kohila kasuks,” sõnas ta oma ettekandes, viidates just Rail Balticu rajamisele.
Viimaste aastate ühe olulisema saavutusena tõi ta välja tuhamägede likvideerimise. Varem seisis Kohilas 60 000 kuupmeetrit tuhka, mis rakendati nüüd Rail Balticu ökodukti rajamisse. Samuti tõi vallavanem olulise saavutusena välja, et lähiajal rajatakse Kohilasse Selveri toidukauplus. Rääkides tulevikustsenaariumitest, tõi vallavanem välja, et plaanis on rajada Kohilasse suusamägi, jalgpallihall ning ujula.
Eriti tekitas elevust just ujula rajamine. Kohila naabruses, näiteks Märjamaal ja Kaereperes, juba on ujula ning samuti asub Keilas suur tervisekeskus. Märkimata ei saa jätta, et juba pikalt on oma veekeskuse rajamisest unistanud Rapla ning sel suunal on ka vaeva nähtud. Kas ujula oleks Kohilale tõesti vajalik ning jõukohane? Vallavanem selgitas, et plaani kohaselt rajatakse see koos jalgpallihalliga ning selle taga on kohalike elanike soov, et neil oleks kodukohas ujula.
Küll aga rõhutas Haljasorg, et nendest plaanidest saab rääkida 10-15 aasta perspektiivis ning rahastusallikad ei ole praegu teada. Selge on see, et kohalik omavalitsus üksinda nii suurt projekti ette võtta ei saa.
Mihkel Nestor
Loomulikult keskenduti seminaril Kohila tulevikule, kuid juttu tuli ka majanduse seisust laiemalt. Päeva esimese ettekande tegi SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Kindlasti teatakse teda ka majanduspodcasti Nestor & Koppel kaassaatejuhina. Sissejuhatavas ettekandes rääkis ta Eesti majanduse olukorrast, tehes seda fiktiivsete tegelaskujude näitel, kellest igaüks töötab erinevas valdkonnas.
Tuginedes Nestori näidetele saab välja tuua, et kui Eesti puidusektoril on praegu keerulised ajad, siis kohvikupidajad vastupidiselt majanduse seisakut ei taju. Nestori ettekande kokkuvõte oligi see, et sektorite kaupa on majanduse seis erinev ning tuleviku suhtes võib olla kergelt optimistlik.
Kolmapäevane konverents Tohi Distillery ruumides oli laiema PEEK-projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames. Ürituse korraldaja oli Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Kohila vallavalitsusega. Seminar lõppes ringkäiguga Tohi Distillery ruumides, mille viis läbi ettevõtte juht Priit Palk.
Millal Kohilas valmib uus Selveri kaubanduskeskus? Kas tööstuskaubad (riided, jalatsid jm) ka tuleb või tavaline väike Selver?