Urve Uusberg, psühholoog
Maailm on muutunud. Miks muutused stressi tekitavad? Osalt seepärast, et seni toiminud tunnetuslik mudel enam ei toimi ja see paneb meid kahtlema, mis siis üldse veel kehtib.
Me ei taju maailma mitte ainult meeleorganitega, vaid rakendame ka oma mentaalseid mudeleid, mis sisaldavad kihistusi, mis on väga paigas – nt maapind on allpool, taevas on üleval jne. Meil on olnud selles kihistuses selline mudel/tõde, et sellised sõjad siin ja nüüd enam ei juhtu, need juhtusid vanasti, need võib-olla juhtuvad kusagil mujal. Selle tasandi mudeli ümberehitamine on väga stressirohke ja selles oleme kõik võrdsetena koos.
Ka see, et me oleme sunnitud lugema traagikast pidevalt ja see traagika ei ole meist kaugel, annab veel palju stressi juurde. Kuivõrd selline eksistentsiaalne stressor on olemas, siis on meil kõigil raske. Meil on keskmisest rohkem negatiivset afekti ja küllap see lekib välja näiteks suhetes, eesmärgipärases tegutsemises, unistustes, eksitab elu mõtte leidmist jms.
Kuidas siis hoida oma psühholoogilist heaolu? Pakun mõned suunad inspireerituna positiivsest psühholoogiast.
– Heade tunnete olulisus: rõõm, õnn, tänulikkus ja armastus.
Kogeda häid tundeid ja mõtteid iga päev – leiab, leiab, ikka leiab hetki, olukordi, inimesi, kellega koos saan tunda neid häid hetki. Teadlikult märgata neid, väljendada neid. Nt tänulikkuse mäng argiaskeldustes (söögikohas naeratas teenindaja, Tartu-Võru maanteel ees olev aeglasemalt sõitev autojuht andis märku parema suunatulega, et tohib mööda sõita jne).
– Tänu ja tunnustamine, mis on oluline heades suhetes ja enesehinnangus. Väljendada tunnustust iga päev / regulaarselt teistele ja õppida vastu võtma tänu ja tunnustust teistelt. Hoida olulisi suhteid rõõmupakkuvatena (nt õppides tõhusa kommunikatsiooni mudeleid jm).
– Täisväärtusliku elu elamine: enda väärtused, enda eesmärgid, antud elupäevade tähendusrikkus. Meenutada mõnikord oma väärtusi, vaadata loovalt oma eesmärkidele.
– Rahulolu kasvatamine (kasvõi 3 p 10-st, aga rahulolu – mõõdan, mis hästi). Mida vaatan, kas õnnestumist või ebaõnnestumist, seda tuleb absoluutselt kogu aeg harjutada. Sõnastada selged juhised: nt ma keskendun / seiran, mis on hästi. Las untsus asjad olla rahus, annan neile ruumi ja siis mõtlen edasi.
– Negatiivsete enesekohaste mõtete üle kontrolli saavutamine. Teha valikuid väärtuspõhiselt, keskenduda oma tugevustele, mis on meie väärtuste avaldumine tegevustes / käitumistes.
Nõnda on lootust oma suhtumisi mõjutada selles suunas, et olla lihtsalt rahul oma eluga, andes ruumi nurjumistele ja märgata head teadlikult (see on suur töö ja pühendumine).
Lõpetuseks tooksin veel välja, kui oluline on kinnitada oma tegude / käitumisega kuuluvustunnet. Suhtlemise ja vastastikuste kohustuste kaudu seotud võrgustikku kuulumine (nt väitlusklubi, kursus, koor, tants, malering, trennirühm jne) on väga tervislik.
Kokkuvõtvalt – argipäevas teadvustatud head mõtted ja tunded, tänulikkus ja tähendusrikkus, õnnestumiste ja oma tugevuste märkamine pluss kuuluvustunne võiks aidata vastu panna neis oludes vältimatule stressile. Me ei saa kuidagi mõjutada sõja käiku, saame hoolitseda enda psühholoogilise heaolu eest neis tingimustes parimal võimalikul viisil.
