Jüri Ratas,
Euroopa Parlamendi saadik, Euroopa Rahvapartei fraktsioon
Riho Terras,
Euroopa Parlamendi saadik, Euroopa Rahvapartei fraktsioon
Iga kriis on ühtlasi ka võimalus. Silmitsi üha suuremate väljakutsetega astub Euroopa Liit lõpuks mugavustsoonist välja, et peatada mahajäämus ja taastada oma mõju. Puhta tööstuse kokkulepe saab olema selles pikas võitluses võtmetähtsusega. See ei ole kindlasti sama rohelepe, mis on peidetud veidi teistsuguse sõnastuse taha, vaid avab tee tõeliseks tööstuse revolutsiooniks Euroopa Liidus, asetades tööstusliku konkurentsivõime oma poliitika keskmesse.
Liiga ambitsioonika roheleppega sattusime veidike kraavi, kaldusime õigest teest kõrvale. Uus algatus on selliste vigade parandus, kursi taas õigeks seadmine. See muutus on vägagi tervitatav. Euroopa Parlamendis on Euroopa Rahvapartei (EPP) tõsiselt võidelnud Euroopa tugeva tööstuse vajaduse eest ning hoiatanud läbimõtlemata otsuste eest, mis keskkonna kaitsmise õigustatud ettekäändel lõpuks hoopis lämmatavad meie tootmisvõimekuse.
Euroopa Rahvapartei fraktsioon seisab töötajate ja ettevõtjate eest. Tihedad arutelud ettevõtjatega aitavad meil langetada õigeid otsuseid. Alles mõni aeg tagasi kohtus EPP fraktsioon mitme energiamahuka tööstuse esindajatega. Nad kõik kinnitasid meile, et suhtuvad üleminekusse vähese süsinikuga lahendustele väga tõsiselt, kuid vajavad hädasti veidi tuge ja aega. Energiahinnad on liiga kõrged ning bürokraatia kägistab neid. Seetõttu peab ka meie vastus sellele väljakutsele olema õige.
Esimene samm on vajaliku toe tagamine
Dialoogi taastamine tööstussektoriga peab olema meie juhtpõhimõte. Peame kuulama enne seadusandlike ettepanekute tegemist huvigruppe. Näiteks tsemendi-, terase- ja keemiatööstusele ei saa rakendada ühesugust lähenemist. Iga sektor seisab silmitsi iseomaste väljakutsetega, mis nõuavad regulatsioonides kohandumisi.
Leiame, et see on mõistlik lähenemine, mis oleks hoidnud ära näiteks sellised katastroofid nagu sisepõlemismootorite liiga kiire keelustamine, mis kahjustab autotööstust päris tõsiselt. Nii olulisi otsuseid tuleb teha tasa ja targu, seitse korda mõõtes. Sellises kontekstis tulebki ümber vaadata Euroopa Liidu kliimaeesmärkide tähtajad ja ambitsioonid.
Sama kehtib ka Euroopa eelistuse kehtestamise kohta riigihangetes. See on konkreetne samm, mis soosib puhast Euroopa tootmist ja tagab turu Euroopa Liidus valmistatud vähese süsinikujäljega toodetele. Euroopa Liit jõustab oma eelistusi pehmemalt, läbi toetamise, mitte olemasolevat tööstust lammutades. Peame tagama, et kõik sektorid on kaasatud ning kedagi ei jäeta kõrvale. Turud on mitmekesised ning nii peavad olema ka lahendused. Majanduslikud kaalutlused peavad olema meie tegevuse keskmes.
Energiaprobleemidega tegelemine
Euroopa tööstus maksab energia eest oluliselt rohkem kui teised globaalsed konkurendid. Meie eesmärk on selge: alandada energiakulusid ja viia ellu reformid, mis ennetaksid või lausa välistaksid sellised hinnatõusud, nagu nägime 2022. aasta energiakriisis. Selle saavutamiseks peame muuhulgas vaatama kriitiliselt läbi energia hinnad, võrgutasud, maksud ja lõivud, aga ka võimalused ühtlustada energia nõudlust ja pakkumist.
Samuti on viimane aeg rakendada elektriturureform ja viia lõpule energiamaksude direktiivi ülevaatus. Tuleb toetada ka pikaajaliste tarnelepingute sõlmimist tööstuse ja energiatarnijate vahel, mida tagaks Euroopa Investeerimispank, et kaitsta tööstust energiaturu kõikumiste eest.
Siiski peame olema realistid: energia hinnad ei lange märkimisväärselt üleöö. Kulude vähendamine nõuab järjepidevaid jõupingutusi mitme aasta jooksul, kõigil tasanditel, alates Euroopa Liidust kuni kohalike omavalitsusteni. Kuigi lühiajalised turusekkumised võivad tunduda kiire lahendusena, ei taga need siiski püsivat tulemust. Selle asemel on ainus realistlik kiire leevendus ettevõtetele ja kodanikele energiaga seotud maksude vähendamine, mis on kogu Euroopas liialt kõrged. Liikmesriigid peavad võtma vastutuse.
Bürokraatia vähendamine
EPP fraktsioon on aastaid võidelnud liigse regulatsioonikoormuse vastu, mis lämmatab meie ettevõtjaid ja kahjustab meie konkurentsivõimet. Seetõttu on väga tervitatav Euroopa Komisjoni algatus olulise regulatiivse lihtsustamise raames. Muude meetmete hulgas tehti ettepanek oluliselt vähendada ettevõtete arvu, kes peavad avaldama erinevaid jätkusuutlikkusega seotud andmeid. See jääks kohustuslikuks vaid üle 1000 töötaja ja suure käibega ettevõtetele.
Arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad peaaegu 99% Euroopa ettevõtetest, vabastaks see muudatus enam kui 80% ettevõtetest sellest kohustusest. Olgu selleks aruandlus või keskkonnaraportite kriteeriumide leevendamine – vajame kiiret ja mõistlikku lähenemist kõigil tasanditel.
Euroopa on ristteel. Selleks, et peatada mahajäämus ja taastada juhtpositsioon, peame vabastama ettevõtete potentsiaali, kaotama tootmist lämmatavad regulatsioonid ning tagama stabiilse ja taskukohase energia. See võitlus ei ole lihtne ning vajalik rahastamine võib ületada Komisjoni poolt juba välja kuulutatud 100 miljardit eurot. Puhta tööstuse kokkuleppe edendamisega saame aga tõestada, et on olemas ka teine tee – tee, mis ühendab konkurentsivõime ja vähese süsinikujäljega lahendused.
On aeg Euroopa esikohale seada!
