Liina Luht, Raplamaa Omavalitsuste Liidu
kommunikatsioonispetsialist
Ujuma minnes on kiusatus kohe vette hüpata, kuid enne basseini minemist tuleb kindlasti end korralikult pesta. „Enne pessu, siis bassu“ oli hüüdlause, mis kõlas juba üle kümne aasta tagasi Raplamaal läbi viidud kampaanias, kuid probleem on endiselt aktuaalne.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise spetsialisti Ülle Laasneri sõnul on aeg taas sellele tähelepanu pöörata ja meelde tuletada põhireeglid.
Raplamaal on neli ujulat: Valtus, Märjamaal, Kellukese lasteaias ja Kehtna lasteaias. Basseiniga lasteaedades täiskasvanud koos lastega basseini ei lähe ning lastel hügieeninõuete täitmisega probleeme pole. Kehtna lasteaia õppejuhi ja direktori kohusetäitja Katre Põldmaa sõnul vastutab lapsevanem selle eest, et lapsel oleks kaasas nuustik, rätik ja ujumismüts. Seepi saavad lapsed lasteaiast. „Õpetajate vastutus on lapsi pesema õpetada ja jälgida, et kõik saaksid pestud,“ lisab ta.
Rapla Kellukese lasteaia direktor Aune Kähär ütleb samuti, et lapsed järgivad pesemisreegleid hästi ja vajadusel neid õpetatakse ja abistatakse.
Raplamaa ujulate juhtide sõnul lapsed pesevadki ennast korralikult, probleem on pigem täiskasvanute seas. Kahjuks kõik külastajad ei järgi reeglit, et vahetult enne basseini minekut tuleb ennast pesta. Isegi kui me ei näe mustust ega tunne ennast mustana, on meie nahal higi, kehahooldustoodete jäägid ja riiete pisikesed osakesed. Pesema peaks ennast ilma ujumisriieteta. Pärast sauna ja enne basseini minekut tuleks end uuesti hoolikalt loputada, et higistamisega nahale kogunenud mustus vette ei satuks.
„Põhjuseid, miks inimesed enne basseini minekut ei pese, on mitmeid. Ilmselt kõige levinum vastus on „ma hommikul pesin ennast”, mõtlemata sellele, et vahepeal on liigutud ja tualetis käidud. Teiseks, ilmselt mõni häbeneb ennast teiste ees ilma ujumisriieteta pesta, ja on ka neid, kes ei pea seda üldse vajalikuks,“ kommenteerib Märjamaa ujula juhataja Elik Roopärg.
Samuti tekitavad ujulates probleeme meeste taskutega rannapüksid, mis toovad basseini mustust, lisab Valtu spordimaja juhataja Elvis Hrupa: „Tavalised šortsid jäägu rannariietuseks. Kui tullakse basseini, siis ikka selleks ette nähtud ujumisriietes.“
Beebide ujutamise puhul on oluline kasutada spetsiaalseid mähkmeid, tavamähkmetega ujumas käia ei tohi. Ujulates on probleeme olnud ka täiskasvanute mähkmetega, mis ei ole ette nähtud vees kasutamiseks. Täiskasvanutele mõeldud ujumismähkmeid Eesti turult ei leiagi, neid saab tellida välismaalt. Selleks, et kõik soovijad saaksid siiski ujumas käia, otsitakse probleemile lahendust.
Kloor on küll abiks vee puhastamisel, kuid kui mustust on liiga palju, hakkab see reageerima ning tekib seotud kloor ehk kloramiin. See tekitab silmade kipitust ja ebameeldivat lõhna. „Vette minek ilma pesemata halvendab vee kvaliteeti, koormab veepuhastusvõimekust ning vees suureneb kloori või teiste kemikaalide kontsentratsioon. Seoses sellega on basseinis viibimine kõigile ebameeldivam ning vähendab basseini külastamise naudingut,“ märgib Elvis Hrupa.
Mida vähem mustust vette satub, seda vähem on vaja kemikaale ning seda mõnusam on kõigil ujulas olla. Seega „Enne pessu, siis bassu!“
Õige jutt, kuid väga halb loosung. Mis sõna BASSu?????.
Kahjuks on enne ujumist pesemine pigem erand kui reegel. Pesevad tublisti lapsed ja ka vanemaealised. Kõige suurem grupp, kes end enne basseini ei pese, on nooremad ja iseteadlikud naised. Pannakse riietusruumis kohe ujumisriided selga ja heal juhul ainult kastetakse end märjaks. Tine häiriv tegur on enda raseerimine ujulas duši all. See siis pärast ujumist. Valtu ujulas on seda korduvalt olnud.