Utilitas Rapla ja Pärnu Sadama legendaarses vastasseisus kirjutatakse õige pea uus peatükk. Samad meeskonnad heitlesid 2024. aastal Eesti meistrivõistlustel pronksmedalile ja võtavad nüüd mõõtu veerandfinaalis. Võitlus käib kolme võidu peale – võitja pääseb poolfinaali, kaotaja jaoks on hooaeg läbi.
Raplamaa Sõnumid tegi intervjuu Utilitas Rapla abitreeneri Kustas Põldoja ning mängujuhi Rait-Riivo Laanega, et uurida, mis seisus meeskond enne otsustavaid mänge on. Mõlemad kinnitasid, et kõik mängijad on terved ja veerandfinaaliks valmis. Ainult Indrek Kajupank timmib veel vigastust. Kuigi Põldoja lükkas favoriidikoorma Utilitas Rapla pealt kõrvale, võib Raplat siiski väikest viisi favoriidiks pidada.
“Play-off on oma olemuselt hoopis teine maailm ja meie seerias ei ole favoriidikoormat kellelgi,” sõnas Põldoja. Samas võitis Rapla põhiturniiril Pärnut kaks korda, ühe korra napilt ja teise korra veenvalt. Turniiritabelis on Raplal kirjas 14 võitu ja 14 kaotust, aga Pärnu saldoks jäi 11 võitu ja 17 kaotust.
Nüüd ootavad ees uued heitlused. Utilitas Rapla ja Pärnu Sadama vahelise veerandfinaalseeria avamäng toimub kolmapäeval, 16. aprillil Sadolini spordihoones ning nagu tavaks on kujunenud, on play-off’i esimene mäng pealtvaatajatele tasuta.
Viimatises kontrollkohtumises võitis Utilitas Rapla Keila Coolbeti 77:61. Kui oluline on minna hooaja kõige tähtsamatele mängudele vastu võidu pealt?
Kustas Põldoja (KP): Fookuses oligi, et see mäng ei oleks ettevalmistavaks mänguks mitte ainult taktikaliselt, vaid ka vaimselt. Nüüd tuleb olla valmis, et tulevad play-off’id ehk tähtsaimad mängud terve hooaja peale. Läksime selgelt sellele mängule vastu mõtestatusega, et valmistada end vaimselt play-off’iks ette. Saime sealt kätte täpselt selle, mida tahtsime.
Viimane põhiturniiri mäng toimus 15. märtsil ehk kuu aega tagasi. Kuidas on meeskonnale mõjunud pikk ametlike mängude paus?
Rait-Riivo Laane (RRL): Hästi. Kui kellelgi olid mingid vigastused, siis neid sai ravida. Vahepeal oli mänge päris tihedalt, aga nüüd saime mõnusalt ja pingevabalt trenni teha. Selles mõttes oli hea. Teisest küljest oli pausi pikkus muidugi viis nädalat ja kuidas meeskond sellest välja tuleb, eks seda saame näha alles järgmise mängu pealt. Sellel on nii plussid kui ka miinused. Omalt poolt oleme teinud kõik, et tulla sellest hästi välja. Ühest küljest tegime trenni kõvemini kui varem, aga samas oleme ka akusid laadinud. Meie seis võiks olla praegu päris hea.
Kuidas Hiiumaa laager läks?
RRL: Väga hästi. Keskkonnavahetus on alati hea. Rutiinis olemine võib mõnes mõttes olla hea, aga samas ka tappev. Olime Hiiumaal neli päeva koos ja meeskonna keemiale mõjus see hästi. Hommikusöögid, trennid, vaba aeg – kõik olime koos ja see viib meeskonna järgmisele tasemele.
Kas see, et Optibet Eesti-Läti liigas te play-off’i ei pääsenud, on tänaseks minevik või on mingi pettumus ikka hinges?
KP: Pidevalt sellele enam ei mõtle. Hooaja alguses ütlesime eesmärgid kõva häälega välja ja play-off’i pääs Eesti-Läti liigas oli kindlasti üks nendest. Nüüd on kogu fookus ikkagi sellel, mis ees ootab. Eks see teadmine muidugi kriibib, aga kõige tähtsamad mängud algavad nüüd. Leinama ei ole mõtet pikalt jääda.
Kui suurt enesekindlust ammutate sellest, et põhiturniiril võitsite Pärnut kaks korda?
RRL: Mingi näitaja see kindlasti on. Samas on koosseisud natuke erinevad. Play-off’i ettevalmistuseks on olnud piisavalt aega ning kindlasti on mõlema meeskonna poolt välja mõeldud uusi asju. Põhiturniiri mängud näitavad, et kuna me oleme neid kaks korda võitnud, siis järelikult peame suutma võita ka play-off’is. Küll aga olid mõlemad mängud päris kaua aega tagasi ning palju on muutunud.
Kas võib öelda, et Utilitas Rapla läheb veerandfinaalile vastu favoriidina?
KP: Turniiritabel on aus vaatepilt sellele, mis on hooaja vältel toimunud. Olime nendest küll eespool, aga paarides, kus on vastamisi põhiturniiri neljas ja viies, ei ole võimalik ühte või teist pidada favoriidiks. Mõlemal on oma tugevused ja need kohad, mida vastane tahab ära kasutada. Play-off on oma olemuselt hoopis teine maailm ja meie seerias ei ole favoriidikoormat kellelgi.
Kes on Pärnu Sadama kõige ohtlikum mängija?
KP: Neil on mängijad, kellel on väga selged tugevused. Mingeid elemente valdavad nad väga hästi. Meie jaoks on fookuses viskajad Okko Johannes Järvi ja Robert Valge. Nende vastu valmistuvad kõik meeskonnad. Samas on ka nende uusim täiendus Bryce Jonathan Douvier hästi sulandunud ja visanud keskmiselt 15 punkti. Temaga tuleb selgelt arvestada.
Lazar Stankovic alustas hooaega Pärnu Sadamas, nüüd esindab ta Utilitas Raplat ja hakkab mängima oma endise koduklubi vastu. Kuidas on ta meeskonda sulandunud ja mis rolli sa temal play-off’is näed?
KP: Kuidas ta sulandunud on, seda oskab Rait paremini öelda. Tänaseks on ta meie nõudmistest hakanud paremini aru saama. Algus oli konarlik, eriti just mängupõhimõtete osas. Täna on see selgelt parem. Sõprusmängus Keila Coolbeti vastu oli ta tubli ja see jäi meile Brettiga (peatreener Brett Nõmm – toim.) silma. See, mis saab olema tema roll, on tema enda teha.
Rait, kuidas on Stankovic meeskonda sulandunud?
RRL: Väga hästi. Olemuselt on ta rahulik tüüp, mitte keevaline Balkani mees. Ta on hästi sulandunud. Kui temaga juttu rääkida, siis saab ikka pikemaid lauseid vastuseks. Mida välismaalased tavaliselt ei tee, on see, et ta näitab ise huvi üles suhelda ka vabadel päevadel. Ta on väga edukalt sulandunud.
Utilitas Raplal on selles seerias nn koduväljakueelis, mis tähendab, et avamäng toimub Raplas. Juhul, kui seeria venib viie mängu pikkuseks, siis toimub Raplas ka viimane mäng. Kui suur eelis see on?
RRL: Väga suurt rolli see ei mängi. Eestis ühtegi n-ö karukoobast ei ole, kus mängijatel oleks ülimalt ebameeldiv mängida. Sellist saali ka pole, kus oleksid pealtvaatajad väga lähedal või siis lärm selline, et suhelda ei saa. Aga teisest küljest see muidugi on eelis, sest meie treenime selles saalis. Aga Eesti mõistes ei ole koduväljakueelis nii suur asi nagu mujal maailmas. Pikki sõite ei ole ja sellist atmosfääri ka pole, kus üldse hingata ei saa. Eesti pealtvaatajad on ikka kultuursed ja viisakad. Rakettide põletamisega nad ei tegele. Koduväljakueelise protsent on kindlasti olemas, aga see on väike.
Me kõik mäletame eelmist kevadet, kui sa vigastuse tõttu mängida ei saanud. Kui palju sa play-off’i melu igatsesid ja kui hea meel on nüüd tagasi väljakule joosta?
RRL: Korvpallurina tahad loomulikult mängida ja eriti tahad mängida play-off’i, kus jagatakse medaleid. Põhiturniir on tähtis, aga lõpptulemus tuleb play-off’ist.
Mis on mängu ajal abitreeneri kõige olulisem ülesanne?
KP: Minu ülesanne on jälgida, kes keda võtma peab. Kui vastane teeb vahetustega mingi muudatuse, siis annan sellest peatreenerile märku. Samuti hoian silma peal mängijate rotatsioonil, mis treeneril võib mängu käigus ja melus jääda tähelepanuta. Seda ei juhtu kogu aeg, aga mingitel hetkedel võivad pisidetailid jääda märkamata. Kui mõni mängija on selgelt oma rollist väljas, siis tuleb tema asemel vahetus tuua. Kokkuvõttes ongi abitreeneri ülesanne oma vaate edastamine ja kas peatreener on nõus või mitte, on tema enda otsustada. Kui treener läheb väga kurjaks või äkiliseks, siis on vaja teda tagasi tuua teinekord.
Kas praegu on fookus ainult Pärnu Sadamal või kuskil kuklas tiksub mõte ka võimalikust poolfinaalist Keila KK või BC Kalev/Cramo vastu?
KP: Fookus on selgelt Pärnul. Enne rääkisime favoriidikoormast, aga Rapla ja Pärnu on võrdne vastasseis ning enne kui me sellest edasi ei ole, pole mõtet ka kellegi teise peale mõelda.
Aga kaugem siht on ikkagi finaalis mängida, eks?
KP: Jah. Kui juba play-off’i mängid, siis tahad jõuda nii kaugele kui võimalik.
RRL: Igal juhul. Kaotama ei lähe keegi. Mängud on näidanud, et kõik meeskonnad on meie liigas suutelised võitma. Piisab mininüanssidest, et mängud läheksid ühele või teisele poole.
Milline on praegu meeleolu meeskonnas?
RRL: Ütleksin, et töine. Kedagi eraldi motiveerima ei pea. Kõik saavad aru, mis on kaalul. Välismaalased on kenasti aru saanud, mis on Rapla üleüldine korvpalliidentiteet. Nad saavad aru, kui tähtsad on medalid, ja ka seda, kui palju läheb korvpall selles linnas inimestele korda. Kõik mõistavad, mis meid ees ootab. Nüüd tuleb mängudes anda endast maksimum.
KP: Eelmise nädala algusest saati oleme näinud, et mingi nupp on sisse vajutatud. Töisus on kenasti välja tulnud. Selles osas ei saa kellelegi etteheiteid teha.
Kõik mängijad on terved ja valmis?
KP: Jah.
RRL: Usun küll. Kaju (Indrek Kajupank – toim.) veel timmib oma peenhäälestust. Tema veel päris sada protsenti valmis ei ole, aga ülejäänud mehed on küll. Kajupank on nii kogenud mees, et tema on abiks ka oma 75 protsendiga.
Esimene mäng 16. aprillil on pealtvaatajatele tasuta. Ootate täismaja?
RRL: Võiks ikka rohkem tulla kui täismaja. Loodan, et minu sõnad lükatakse esimeses mängus ümber ja kui Kustas tahab mulle midagi öelda, siis ma ei kuule.
KP: Tasuta mäng on ideaalne võimalus tulla play-off’i melu kogema. Eriti just nende jaoks, kes võib-olla siiamaani saali pole tulnud. Paremat varianti ei ole.
Lõpetuseks, kevadel mängitakse play-off’e ka Euroopa ja Ameerika tippliigades. Kui palju te töö kõrvalt neid jälgite?
RRL: Tulemusi jälgin küll, aga mänge vaatan vähem. Kui vaatan, siis ainult Euroliigat. NBA-d jälgin ainult tulemuste mõttes. Euroliigas hoian pöialt Olympiacosele, vana Pireuse hunt, nagu ma olen. Toetan omasid.
KP: Muu maailma korvpalli vaatan kindlasti vähem kui tugitoolisportlased. Minu peamised korvpallivaatamised on arvuti taga, kui mänge läbi töötan ja skautingut teen. See koormus on nii suur, et muud korvpalli väga ei tahagi näha. Aga tulemuste ja edetabelitega olen kursis.
