Rapla gümnaasiumi abiturient Kertu Reimal koostas koolitööna algklassiõpilastele innovaatilise päeviku ning pälvis selle eest õpilaste teadustööde konkursil haridusministeeriumi eripreemia.
Katri Reinsalu
Nii nagu ka teistel tema lennukaaslastel, tuli Kertul 11. klassis uurimis- või praktiline töö teha. Kertu otsustas praktilise töö kasuks ja kogus oma töö „Ennastjuhtiva õppija päeviku loomine algklassiõpilastele” eest möödunud õppeaastal 99 punkti 100-st. Ettepanek õpilaste teadustööde riiklikul konkursil osaleda polnud talle ootamatu.
Kertu praktilise töö käigus valmis päevik, mis aitab alles kooliteed alustavatel mudilastel arendada endas õppimiseks vajalikke oskusi, näiteks eesmärkide seadmist, ajaplaneerimist ja kohusetunnet.
Päeviku loomiseks töötas Kertu läbi enam kui 30 allikat, et päriselt mõista sisu ennastjuhtiva õppija mõiste taga. Seejärel korraldas ta küsitluse Raplamaa algklassiõpilaste seas, et uurida, mida lapsed päriselt oma õpilaspäevikust arvavad ja milline võiks olla nende unistuste päevik.
Selle koondas ta loominguliselt kokku kauniks päevikuks, kus lisaks tunniplaanile on erinevaid ülesandeid ja harjutusi, mis aitavad alustada ennastjuhtivaks õppijaks kujunemise teekonda. Päevikus pani Kertu rõhku ka vaimsele heaolule. Seal on näiteks harjutusi, mis aitavad enda emotsioone analüüsida, ja küsimusi, mis suunavad oma unistuste ja väärtuste peale mõtlema.
Päeviku ühe eksemplari trükkis ta ka füüsiliselt välja, et tehtud tööd päriselt käes hoida.
Kõige keerukamaks kujunes algusfaasis allikate leidmine töö teooriaosa koostamiseks, sest eestikeelseid materjale oli pigem vähe ja need kordasid üksteist. Ingliskeelsetest allikatest leidis ta rohkem vajalikku infot ja see tegi ka kogu töö kirjutamise põnevamaks.
Päevik suunab kasutaja arengut
Kertu tööd juhendas Rapla gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Mäekivi. Kertu jaoks oli juhendaja valik lihtne. Varasem kogemus olümpiaadideks valmistumisel näitas, et nende koostöö toimib hästi.
“Kui mul oli abi vaja, siis ma sain alati minna ja küsida ja me mõtlesime koos. Aga ta oli hea juhendaja ka selles mõttes, et ta ei teinud mu eest kunagi midagi ära. Isegi kui ma tundsin, et ma nüüd ei oska, siis ta suunas mind ikka ise mõtlema, kuidas seda lahendada,” rääkis Kertu.
“Sellist õpilast on rõõm toetada, koos läbitud protsess oli rikastav,” ütles Kertu kohta juhendaja. Ülle tõi välja, et Kertu leidis hea viisi, kuidas algkooliõpilastele olulisi oskusi õpetada.
“Laia silmaringiga noorena oskas ta märgata vajadust pöörata akadeemilise arengu kõrval enam tähelepanu algklassiõpilaste vaimsele heaolule, süvendada neis usku enda võimekusse, arendada loovust. Loodud päevik suunab eakohaselt, mänguliselt kasutaja arengut, õpetab iseseisvust ning analüüsioskust,” kirjeldas Ülle tööd.
Ülle tõi välja, et ka algklassiõpilaste küsitluse idee tuli Kertult endalt, koos täpsustati mõnd küsimust. “Saadud andmeid oskas ta ise analüüsida, järeldusi teha, taipas laste ootusi-soove, teadis vastuste väärtust, arvestas nendega loodava päeviku kujundamisel.
Ennastjuhtiva õppija põhiväärtuste arendamiseks koostas ja illustreeris Kertu päeviku kõik õppeülesanded ise. Lisaks sünnipärasele kunstiandele sai ta selgeks graafikalaua käsitsemise ning digikunsti põhitõed,” rääkis Ülle.
Enim nautiski Kertu päeviku loomise loomingulist poolt ehk selle visuaalset kujundamist. Illustratsioonide loomine kunstiprogrammis Krita oli talle esmakordne kogemus. “Jäin lõpptulemusega rahule,” ütles Kertu.
Huvi päeviku vastu oli suur
Õpilaste teadustööde riiklik konkurss on iga-aastane võistlus, kus tunnustatakse silmapaistvaid kooli uurimistöid. Konkursi eesmärk on tõsta noorte huvi ümbritseva maailma vastu ja innustada neid uurima huvipakkuvaid teemasid. Töid hinnatakse teemavaliku, eesmärkide selguse, metoodika, analüüsi, kirjanduse kasutuse, vormistuse ja töö eripära põhjal.
Tänavu esitati konkursile rekordarv õpilastöid – kokku 320 tööd 94 koolist. Teise vooru pääses neist 99, Rapla gümnaasiumist kaks tööd. Parimate tööde autorid kutsuti 8.-9. aprillil Tartusse õpilaste teadusfestivalile. Festivalil tutvustasid noored oma töid posterettekandena ning neid hindasid eri valdkondade eksperdid.
“See oli tegelikult väga tore vestlus, ei olnud selline ametlik esitlus. Nad olid ise ka huvitatud ja olid mu töö enne läbi töötanud,” rääkis Kertu. Teda aga üllatas, kui palju teisi huvilisi tema laua juures peatus. Esimesel festivalipäeval seisis ta kuus tundi oma postri juures ja vastas küsimustele. Huviliste hulgas oli õpilasi ning ka palju õpetajaid, kes jagasid häid soovitusi.
Teise päeva lõpuks selgusid teadustööde konkursi võitjad. Lisaks peapreemiatele jagasid erinevad organisatsioonid välja eripreemiaid. Kuigi suurte ootustega Kertu autasustamisele ei läinud, sest konkurents on konkursil väga tihe ja tihtipeale domineerivad auhinnalistel kohtadel eliitkoolide õpilased. Seda suurem oli Kertu üllatus, kui pärast avasõnavõtte esimesena haridus- ja teadusministeeriumi eripreemia välja kuulutati ja ta enda nime kuulis.
Festivali kõige eredamaks mälestuseks jääb Kertule siiski esimene päev, kui ta oma tööd huvilistele tutvustas. Konkursilt võttis ta kaasa positiivse emotsiooni ja motivatsiooni päevikuga edasi minna. “Seal tunti nii palju huvi, kas seda saaks kuskilt osta,” rääkis ta. Kertu unistab, et juba uuel õppeaastal ongi see võimalik ja päevik jõuaks päriselt kasutajateni.
