“Mitte üks päev ei ole sama, mis oli eelmine. Mitte üks päev. Iga päev on eriline ja tulevad uued situatsioonid,” kirjeldas Anne-Ly Reede oma igapäevast tööd õena Kaiu ja Juuru hooldekodus. Nüüd on üleriigiliselt märgatud tema missiooni parandada hoolekande- ja sotsiaalteenuste kvaliteeti. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon omistas talle hiljutisel sotsiaaltöötajate tunnustusüritustel aasta koostööpartneri tiitli.
“Minu jaoks on hingemattev, et seal pannakse tähele tavalisi hooldajaid. Näiteks aasta hooldustöötaja tunnustuse pälvis üks Koeru hooldekeskuse hooldustöötaja. See on nii tähtis, et märgatakse ka igapäevase raske töö tegijaid,” sõnas Reede. Lisaks temale pälvis erinevaid tunnustusi veel 12 inimest ja asutust.
Anne-Ly Reede kogemus meditsiini- ja hooldusvaldkonnas on aastakümnete pikkune. Praegu mööduvad tema tööpäevad Kaiu ja Juuru hooldekodus, aga hooldajatööd on ta teinud ka välismaal. Oluline peatükk tema karjääris leidis aset aastal 2018, kui ta otsustas jätta oma senise töö ning kandideeris tööle Saksamaale. Kokku kandideeris ta seitsmesse hooldekodusse, kellest viis soovisid teda tööle. Pärast Skype’i vahendusel peetud töövestlusi läks ta kohapeale vaatama. Kolmas hooldekodu, kuhu ta sisse astus, jättis nii sügava mulje, et just sinna ta tööle minna tahtiski.
“Ütlesin neile, et siit mina enam ära ei lähe. Te peate mind nüüd tööle võtma.” Proovipäeva läbis Reede edukalt. Kõnealune hooldekodu asub Potsdami lähistel Michendorfi külas. Saksa keelt oli ta agaralt õppinud, kuid päris soravalt seda rääkida ei osanud. Probleemiks see ei osutunud. Hooldekodu juhataja ütles, et vanainimesed tahavad nii palju rääkida, et küll selle pealt õpib. Ja nii oligi.
Samamoodi nagu Eestis, soovivad hooldekodude elanikud ka mujal maailmas, et keegi neid kuulaks. Reede võttiski selle rolli enda peale. Nad rääkisid kõike oma elust – mida teevad nende lapsed ja kus nad elu jooksul reisimas on käinud. Vanainimesed palusid isegi maakaardi välja otsida, et näidata, kus nad reisimas on käinud, ja vaatasid, kus asub Eesti. Kokku veetis Reede 2018. aastal Saksamaal viis kuud, mis oli erialases arengus edasiviiv.
Üks tähelepanek, mille ta seal tegi, oli see, et paljud asjad olid lihtsamad kui Eestis. “Aastaid tagasi kasutasime Eestis hooldekodu elanike hooldamiseks ainult vett ja seepi ning kõik said puhtaks. Siis tulid meile udupeened hooldusvahendid ja vahud. On tekitatud mulje, et ilma nendeta me ei hoolda inimesi hästi. Seal sellist asja ei olnud. Olidki ainult vesi ja seep. Täpselt nii, nagu meie vanasti tegime,” rääkis Reede. “Kõik töövõtted olid seal läbimõeldud ja ergonoomilised. Hooldajad ei kulutanud ennast üle.”
Suur erinevus Eesti ja Saksamaa hooldekodude vahel oli ka see, et seal ei olnud ühegi hooldustöötaja tööpäevad pikemad kui kaheksa tundi. Küll aga olid need kaheksa tundi intensiivsed. Eestis tuleb ette ka 12- või isegi 24-tunniseid vahetusi, mis on samuti intensiivsed.
Väärikas lahkumine
Üks teema, mis ühendab kõiki maailma hooldekodusid, on toimetulek surmaga. Sellest ei saa üle ega ümber. Loomulikult on oma kokkupuuted hooldatavate surmaga ka Anne-Ly Reedel. See on keeruline ja delikaatne teema. Erinevus Saksamaa ja Eesti hooldekodude vahel on see, et seal ei sure eakad üldjuhul üksinda.
Reede rääkis, et Saksamaal oli ta kord ise ühe surija voodi juures. Oli näha, et eakas hooldekodu elanik hakkas öösel surema. Sealsamas oli ka teine hooldaja, kes palus, et Anne-Ly tuleks koos temaga selle inimese juurde.
“Teine hooldaja palus, et me oleksime tema juures koos. See surev inimene oli sajaprotsendilise dementsusega. Me lihtsalt istusime seal ja silitasime tema pead ning kätt. Panime mängima vaikse muusika ja niisutasime tema suud. Aken oli lahti, et toas oleks värske õhk. Me lihtsalt olime selle inimese jaoks olemas. Me isegi ei rääkinud midagi. Lihtsalt hoidsime käest kinni, et ta tunneks, et ta pole üksi,” rääkis Reede.
“Meil Eestis on surija toetamine juba rohkem tähelepanu saamas. Minu töös on olnud olukordi, kus oleme kutsunud sureva inimese juurde tema lähedast ja vahel on pereliige keeldunud tulemast, mõistmata, kui oluline tema kohalolek elust lahkujale on. Loomulikult ma aktsepteerin lähedaste tundeid, kuid meil on veel pikk tee minna, et mõista väärikat lahkumist,” rääkis Reede.
Hoolduskoordinatsiooni projekt
Reede praegune töö õena Juuru ja Kaiu hooldekodus on vaid üks osa laiemast tegevuste ampluaast, mis tema päevi täidavad. Nii näiteks on ta pühendanud viimased viis aastat sellele, et vedada koordinaatorina hoolduskoordinatsiooni projekti Rapla maakonnas. See võrgustik koondab meditsiini- ja sotsiaalala töötajaid.
Kui viis aastat tagasi Raplamaal hoolduskoordinatsiooni projektiga alustati, oli seal võrgustikuliikmeid 80. Tänaseks on see arv kasvanud 275 peale. Seal on nii vaimse tervise teenuse osutajaid, hooldajaid, perearste, sotsiaaltöötajaid kui ka erinevate tugiteenuste osutajaid.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner ütles, et Anne-Ly Reede tugevus on see, et ta on töötanud nii meditsiinivaldkonnas kui ka hooldekodudes. Näiteks pärast Saksamaalt Eestisse tagasi tulekut juhtis ta kolm aastat Viljandi lähistel Avitar OÜ hooldekodu. “Reede on hoolduskoordinatsiooni projekti koordinaatori kohale ideaalne inimene. Ta jagab mõlemat valdkonda. Ma ei oleks osanud isegi unistada sobivamast inimesest sellesse rolli,” rääkis Laasner.
Võrgustiku laiem eesmärk on tuua sotsiaalvaldkond lähemale tervishoiuteenusele ning vastupidi. Kokku saadakse regulaarselt, kuid mitte iga nädal. Näiteks viimati saadi kokku sotsiaalministeeriumi kutsel ning sinna oli kaasatud ka poliitiline pool ehk Raplamaa vallajuhid.
Koolitaja
Anne-Ly Reede on aastakümnete jooksul näinud paljusid asju, mis hooldekodudes toimuvad. Üks läbiv joon on hooldatavate arvu pidev kasv ja samuti see, et teenusele tulevad inimesed, kes on kas raskesti haiged ja/või väga suurte mäluhäiretega. Ja arvestades, et Eesti elanikkond aina vananeb, võib eeldada, et see arv kasvab veelgi. See omakorda tähendab, et vaja läheb nii rohkem voodikohti kui ka hooldajaid.
“Me võime küll hooldekodusid juurde rajada, aga me ei jõua hooldajaid järele koolitada,” sõnas Reede. Ja just sellega ta tegelebki – uute hooldajate koolitamisega. Seda teeb ta ettevõtte Koolitaja OÜ kaudu, mida veab Anneli Pärna. Tänaseks on nad välja koolitanud peaaegu sada inimest. “Teooria on ka oluline, aga meie jaoks on põhiline, et tulevased hooldajad saaksid praktilisi oskusi,” rääkis Reede.
Ääretult oluline koolituse osa on väärkohtlemise äratundmine. Alles hiljuti vapustas kogu Eestit lugu seksuaalsest väärkohtlemisest ühes hooldekodus. Anne-Ly Reede ütles, et tema hinnangul on tegemist ühe tõrvatilgaga meepotis ning selline tegevus laialt levinud ei ole. “Me õpetame väärkohtlemist märkama. See on ääretult oluline. See puudutab nii füüsilist kui ka vaimset väärkohtlemist,” sõnas Reede.
Koolitatavate enamik on küll naisterahvad, aga on ka mehi. Reede tõi näite ühest mehest, kes ei tulnudki niivõrd uut ametit omandama, vaid õppima, kuidas hooldada oma suguvõsa eakaid. “See mees töötab kõrgel positsioonil. Ta ei tahtnudki hooldajana tööle minna, vaid õppis seda enda jaoks. Küll aga läbis ta praktika hooldekodus. Ta tegi kõik läbi nii, nagu peab tegema,” sõnas Reede.
Koolituse pikkus on pool aastat. Seal käivad nii praegused hooldajad kui ka need, kes soovivad teha elus kannapöörde ja omandada uue ameti. Siiamaani oled töötanud näiteks raamatupidajana, aga tunned, et tahad elult midagi uut ning õpid hoopis hooldajaks.
“See näitab, et hooldaja tööd hakatakse rohkem ühiskonnas väärtustama ja see ongi olnud üks minu eesmärk,” ütles Reede. Ta meenutas, et kui ta kaheksakümnendate lõpus õena tööle asus, siis oli hooldekodu töötaja kuvand hoopis teine. Siis kõlbas selleks ka joodik, kes ei saanud enam toetust ja oli sunnitud tööle minema. Nüüd on need ajad ammu muutunud.
Dementsusega inimeste tugigrupp
Veel üks valdkond, mis on aastate jooksul olnud Anne-Ly jaoks südamelähedane, on Rapla dementsusega inimeste tugigrupi vedamine. Täpsemalt öeldes on tugigruppi oodatud dementsusega inimeste lähedased. Koos Reedega veavad seda veel Rapla valla sotsiaalosakonna juhataja Anne-Ly Pedaja ja Raplamaa haigla sotsiaaltöötaja Kaja Heinsaar. Neile on lisandunud veel üks inimene, kelle enda lähedane põeb dementsust.
On ütlematagi selge, et kui perekonnas on dementne inimene, eeldab tema hooldamine erakordselt palju kannatlikkust. Ja neid perekondi, kes selle probleemiga silmitsi seisavad, on tegelikult päris palju. Just nende jaoks tugigrupp koos käibki. Kõik, mis nendel kokkusaamistel räägitakse, jääbki sealsete seinte vahele.
Mõni lähedane soovib tulla lihtsalt rääkima, et murekoormat veidigi leevendada. Teine otsib abi, kuidas lähedasega toime tulla, või uurib, millised teenused võiksid talle sobida. “Oleme näiteks juhendanud, mida saab kodus teha, et mäluhäiretega inimese jaoks oleks olukord mugavam,” sõnas Reede.
Üks võimalus on kasutada spetsiaalseid nõusid. Kui pakkuda näiteks dementsusega inimesele valge taldriku peal mannaputru, siis võib jääda ta söömata, sest ta ei näe valge tausta peal valget putru.
Nendel kokkusaamistel jagatakse praktilisi nõuandeid ja kogemust, kuidas olukorraga leppida. Selge on see, et dementsuse puhul haigus ei taandu, vaid aina süveneb ja sellega leppimine ongi keeruline. Teinekord võib haigus süveneda aegamisi, aga see võib juhtuda ka järsult. Tugigrupi mõte on toetada inimesi, kelle lähedane seda haigust põeb.
Anne-Ly Reedet iseloomustab Koolitaja OÜ koolitusjuht Anneli Pärna:
Anne-Ly Reede panus hoolduse tööjõu kvalifikatsiooni parandamisse on märgatav ja inimesi väärtustav. Meie hooldustöötajate põhikoolitajana võtab Anne-Ly alati kõik õppijad oma tiiva alla. Ta hoolib igaühe edasiliikumisest ja hoiab kätt hooldustöötaja kutse taotlemiseni. Õppijate tagasisidest leiab Anne-Ly kohta alati tunnustavaid sõnu, näiteks: südantsoojendav, abivalmis, rõõmsameelne.
Õppetöös seob Anne-Ly alati teooriat praktilise tööga. Ta jagab kursusel osalejatele oma teadmisi ja kogemusi hoolekandeasutuses ja sotsiaalvaldkonna võrgustikes töötamisest. Eriti hindavad õppijad nende kaasamist juhtumite ühistesse aruteludesse. Koolitaja professionaalsusest annavad kinnitust lõpetajate iseloomustused Anne-Lyle: täpne, konkreetne, selgitab kõik teemad väga lihtsalt lahti. Tänu Anne-Lyle on ligi sajal inimesel erialased teadmised, oskused ja suurem usk enesesse kui heasse hooldustöötajasse.



