Rapla Vesiroosi kooli 2.a ja 3.a klassi õpilased osalesid edukalt Hullu Teadlase 11. uurimistööde konkursil “Võimas valgus”. Mõlemad klassid tõid Tartu Ülikooli muuseumis toimunud lõpuürituselt kaasa oma vanusegrupi esikoha.
Juhendajad Elin Kiin ja Triin Kõiv
2.a klass uuris lähemalt valguse seost taimede kasvatamisega. Kasvatamise alguses püstitati kolm hüpoteesi: taim aknalaual kasvab kiiremini kui pimedas, taim valges kasvab ilusamaks kui pimedas, taim pimeduses läheb krõnksu.
Taimede vaatlemise ja võrdlemise tulemusena märgati, et pimedas kasvanud taimed on pikad, helerohelised, kollased, valged ja väheste lehtedega. Valges kasvanud taimed seevastu lühemad, paljude lehtedega ja tumerohelised.
Erinevates tingimustes taimede kasvatamise käigus jõuti järeldusele, et püsitatud kolmest hüpoteesist said täielikult kinnitust kaks, ehk see, et taim valges kasvab ilusamaks kui pimedas ning pimeduses kasvavad taimed lähevad krõnksu, nagu keegi lastest tabavalt pakkus.
Päriselt ei leidnud kinnitust see, et taim aknalaual kasvaks kiiremini kui pimedas, sest mõõtmise tulemusena sai kõige kõrgemaks kasvanud taime tiitli pimeduses kasvanud taim.
3.a klassi uurimistöö teema oli “Valgus ja värvid ehk 4IN1 ehk valgusest ja värvidest neljal erineval moel”. Tööd tehti neljas grupis. Ühe rühma teema oli “Millistest erinevatest värvidest koosneb vildikapaki sisu tegelikult?”. Selle uurimiseks võeti kolm komplekti (erinevate tootjate) vildikaid. Lapsed tegid värvinäidised ja võtsid katsetamiseks appi filterpaberi, millele tehti värvitäpp ja sellele tilk vett. Saime teada, et väga paljudes vildikates on tegelikult rohkem värve, kui vildika väline värv näitab. Kõige rohkem on selleks pealekauba saadud värviks just sinine toon.
Teise rühma teema oli “Kuidas erinev valgus esemete värvi muudab?”. Õpilased valisid välja 10 erinevast materjalist eset ja pildistasid neid neljas erinevas valguses. Enne pildistamisi arvasid õpilased, et mõne eseme toon ilmselt muutub vastavalt valgusele ja mõnel mitte. Tegelikult tundusid kõik esemed sõltuvalt valgusest tumedamad või heledamad, sinakama või kollakama alatooniga.
Kolmanda rühma teema oli “Kuidas värvid inimesi mõjutavad?”. Arvasime, et värvid mõjuvad inimeste meeleolule erinevalt. Selle uurimiseks “värviti” klassiruum üheksal koolipäeval 45 minutiks prožektori abil kindlat värvi. Kõige raskem oli valida, millise värviga katset tegema hakata. Üsna ruttu selgus, et kõige silma- ja tujusõbralikum on laste arvates roheline. Nii muutuski ülejäänud hommikutel meie klass 45 minutiks roheliseks. Tunnete kaardistamiseks märkisid õpilased oma tunded üles nii tunni alguses kui ka pärast tundi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et päris selget vahet katse alguse ja lõpu emotsioonide osas ei olnud.
Neljanda rühma teema oli “Kuidas inimesed värve näevad?”. 3.a klassis käib õpilane, kes ei näe värve nii nagu meie teised. Tema andiski mõtte uurida, kuidas erinevad inimesed värve näevad. Kuidas me seda tegime? Mõtte algataja valis värviliste paberite seast välja 10 värvi, mis tema jaoks tundusid veidi segased. Selleks, et saada võimalikult huvitavat tulemust, küsitleti kokku 78 eri vanuses inimest.
Saime teada, et eri vanuses inimesed näevad värve natuke erinevalt. Panime tähele, et tüdrukutel on parem värvitaju ehk ülesanne oli neile kergem ja vastused olid selgemad. Vanemad inimesed seostavad toone mingite asjadega, näiteks tumemust, rebukollane, puravikupruun ja hallikassinine. Õnneks ei näe kõik inimesed värve ühtemoodi – teisiti oleks igav ja maailm poleks üldse nii põnev.
Katsete käigus kedagi ei kahjustatud ja ohtu ei seatud, kõikidel rühmadel oli vastavalt graafikule kasutada ka täiskasvanu abi ja tugi.
Konkursile registreerus 45 uurimisrühma. Auhinnaks kingiti esikohale raamat “Hull teadlane tegutseb”, programmid koos Hullu Teadlasega Tartu Tähetornis, kunstimuuseumis, Toomkirikus ja maiustusi.
