Utilitas Rapla tõestas taas, et nad kuuluvad Eesti meistrivõistluste medalimeeskondade sekka. Esmaspäeva, 26. mai õhtul alistati pronksiseeria otsustavas matšis TalTech/Alexela 91:76 ja kindlustati seega teine järjestikune pronksmedal.
Nii sellel mängul kui ka medalivõidul laiemalt oli teatav emotsionaalne alatoon, sest tegemist oli Jaak Karbi viimase kohtumisega Rapla korvpallikooli tegevjuhina. Ta ütles, et see võit oli ideaalilähedane lõpp nii hooajale kui ka tema ametiajale.
“Meie esialgne eesmärk oli lõpetada põhiturniir kolmanda kohaga ja minna poolfinaalis vastamisi Tartuga, aga nii ei läinud. Kui võtta kõik arvesse, siis võib öelda, et selline lõpp oli tõesti ideaalilähedane,” rääkis Karp.
Aastate jooksul on Rapla korvpallikooli esindusmeeskond võitnud Eesti meistrivõistlustelt nüüd seitse medalit, millest kuus on pronksikarva ja üks on hõbedane. Karp ütles, et nende järjekorda seadmine on raske ülesanne, sest igaühega neist käib kaasas kindel lugu. Kui ta aga tõesti peab kõik need võidud järjekorda seadma, siis esikohal oleks 2017. aastal saavutatud hõbemedal. See on ainuke kord, kui Rapla on mänginud finaalis ning ehkki seal tuli tunnistada BC Kalev/Cramo paremust, pole Raplal õnnestunud nii kõrget saavutust korrata.
Paremuselt teine mälestus oleks Karbi sõnul 2015. aastal võidetud esimene pronksmedal. Need on nii ammused ajad, et toona kandis meeskond TYCO Rapla nime ning helesinist vormi. Tänavune pronksmedal olekski paremuselt kolmas. See jääb ühtlasi ka Karbi-ajastu viimaseks.
Esmaspäevane mäng otsustas kõik. Enne lahtiviset oli selge: kes selle mängu võidab, saab pronksi kaela. Favoriidiks võis pidada kodumeeskonda TalTech/Alexelat, sest kogu tänavuste sõelmängude jooksul ei olnud Utilitas Rapla võitnud ainsatki võõrsil peetud kohtumist. Nüüd tuli medali võitmiseks sellest üle saada. Ja saadigi. Veenvalt. Rapla võidus polnud mingit kahtlust.
Kohe mängu alguses pääses ülikoolimeeskond ühe korra juhtima 3:2, aga sealt edasi kontrollis väljakul toimuvat Rapla. Esimese poolaja järel oli Rapla eduseis 44:38 ning kolmandal ja neljandal veerandajal edu aina kasvas. Võib öelda, et seeria viimane kohtumine võideti meeskondliku mängu toel. Koguni viis Rapla mängijat viskas rohkem kui kümme punkti. Lisaks olid võtmetähtsusega Rait-Riivo Laane jagatud seitse resultatiivset söötu ning Tormi Niitsu võetud neliteist lauapalli. Suurim korvikütt oli Jalyn McCreary 19 punktiga. TalTech/Alexela suurim skooritegija oli Carlos Jürgens 18 punktiga.
Jaak Karp ütles, et tema jaoks ei olnud veel viimastel minutitelgi kindlustunnet, et võit tingimata tuleb. Isegi kui eduseis oli 13 või 14 silma. Mis tunded tema sees nendel hetkedel keesid?
“Skoori järgi võis tunduda, et seis on turvaline, aga tegelikult ei olnud. Kindlus saabus alles päris viimasel mänguminutil. Suurim tunne minu sees oli tänutunne nende kõigi suhtes, kes on olnud sellel teekonnal minu kõrval,” sõnas Karp.
Pärast TalTechi spordihoones saavutatud võitu sõitis meeskond bussiga tagasi Raplasse. Fännid võtsid meeskonna vastu korvpallikooli juures asuvas parklas. Esmaspäeva, 26. mai õhtul kindlustatud pronksmedal on järjekordne etapp praegusel Rapla korvpalli kuldajastul. Ja see tõepoolest on kuldaeg.
Nii väikeses asulas nagu Rapla ei ole kaugeltki garanteeritud, et meil peaks olema Eesti-Läti liiga tasemel mängiv meeskond, ning veel vähem on garanteeritud, et me peaksime võitma medaleid. See on suure ja järjepideva töö tulemus, mida on teinud Jaak Karp ning tema meeskond Rapla korvpallikoolis.
Me seisame praegu ühe ajastu lõpul ning uue lävel. Ajastu vahetumist tähistab Karbi lõpetamine praeguses ametis. Edasi tuleb toimetada juba kellegi teise eestvedamisel. Kas selle muudatuse tulemusena Rapla korvpalli kuldajastu jätkub või saab see lõpu, eks seda näitab aeg.
