Me ei saa mitte vaiki olla – rahva hääl täitis Märjamaa rahvamaja

Sandra Nurmsalu, Marion Rakaselg

Teeme tänuliku tagasivaate võimsale rahvakoosolekule, mis tõi hiljuti Märjamaa rahvamajja rohkem inimesi, kui saali mahtus. MTÜ Eluterve Märjamaa eestvedajatena on meil mure meie valla elukeskkonna ning tervise pärast. Tundsime, et elanikel on vaja võimalust arutleda ja teada tõde tuuletööstuse varjukülgedest, millest kõneleb maailma praktika ja inimeste kogemused. Ametlikes kanalites seda pisendatakse, kuigi negatiivse mõju toovad välja ka erinevad teadusuuringud.

Mures rahvaliikumine kogub hoogu kogu Eestis ja rahvas paljudes valdades võitleb Eesti tuleviku eest. Märjamaa kogukonnast välja kasvanud MTÜna võtsime koduvallas korralduse enda õlgadele ja suureks rõõmuks tuli kaasa panustama palju imelisi inimesi.
Rahvamajast kostis juba tänavale Norra helilooja Hellandi loodushelidega muusika. Seisame puhta elukeskkonna eest ja helitaust aitas luua sobiva meeleolu. Registreerimislauas sai oma osalemisest märgi jätta ja anda oma allkirja tuuletööstuse peatamiseks. Fuajeesse seadsime legomaketi, näitamaks hiigeltuugenite gigantset kõrgust võrreldes metsa, kiriku ja elumajadega. Soovisime edasi anda looduse sügavat puudutust. Seintele sättisime Harri Peetsalu loodusfotonäituse – just kõik see kaunis looduse looming saaks tuugenitest tugevalt häiritud. Soovisime tuua fotode kaudu loomad-linnud-taimed meiega justkui ühte ruumi, sest me kõik olemegi üks tervik. Lava kaunistas Tiina Sillaste lilleseade.
Rahvast muudkui tuli ja inimesed püüdsid end lisatoolidega mahutada kohvikualale – saali lihtsalt enam ei mahtunud. Olime hingepõhjani liigutatud nii suurest huvist ja inimeste kohaletulekust!
Oligi aeg alustada koosolekuga. Lavale astus Sandra Nurmsalu, esitades Miina Härma ja Anna Haava loodud eesti muusika pärli “Ei saa mitte vaiki olla”, mis puudutab inimesi rohkem kui kunagi varem. Laulu lõppedes hakkas saalis kõlama jõevulin, linnulaul ja loodushelid, tuulekella hääl ja lendu tõusvate lindude tiivasahin, mis läks üle hiigeltuugenite läbilõikavaks metalseks häirivaks müraks. See tulevik tabaks mõne aasta pärast ka meie valda, kui vaikides kõike pealt vaataksime. Rikkumata loodus oleks suuresti siis vaid õrn mälestus.
Avasõnad ütles MTÜ Eluterve Märjamaa mõtte algataja, juhatuse liige Tarmo Kask. Sõnavõtust jäi kõlama kogukonna koosloomise vaimu tähtsus ja soovitus vallavalitsusele – juhul, kui allkirjad poleks piisav argument tuuletööstuse eriplaneeringu lõpetamiseks, siis päriselt arvestada rahva arvamusega ja korraldada rahvahääletus. Teise moderaatorina debüteeris MTÜ juhatuse liige Artur Mokrous, kes kutsus järgmisena lavale vallavanem Triin Matsalu ja volikogu esimehe Ottomar Linna.
Vallavanema sõnul on eriplaneering alles algusjärgus ja enne KSH uuringuid pole vaja liigselt muretseda – keegi ei tea veel täna, kas tuulikuid valda üldse saab tulla. Ent samas rõhutas, et paraku ei piisa vallavõimule põhjendus “meile lihtsalt ei meeldi” ja toonitas kirjalike ettepanekute olulisust ja põhjendusi. Millised need täpsemalt peaksid olema, et vald peaks inimeste muret piisavalt põhjendatuks, me kahjuks sellest sõnavõtust teada ei saanud.
Marthen-Patrik Kummer tuuletööstusfirmast Enery Estonia alustas üllatavalt kohe oma sõnavõttu järgmiste esinejate halvustamisega. Oodatavalt tuli ta rahvale tuugenite „headust“ maha müüma. Saalist kostis rahva viisakat pahameelt ja talle heideti ette mõistmatut, hoolimatut suhtumist rahva päris muresse elukeskkonna ja tervise pärast. Siiski olid Märjamaa inimesed väga viisakad ja intelligentsed. Seega olid ka alusetud vallavanema varasemad kartused, et me kütame rahva pahameele asjatult üles, loome pinnase ohtlikeks olukordadeks koosolekul ja seetõttu polevat üldse olnud Märjamaa rahval vaja tuulikute varjukülgede üle arutlema koguneda. Piisaks 17. juunil valla korraldatud koosolekust tuulearendajatega.
Saalist kostis küsimus, millal on siis eriplaneeringu punane täpike seal etapis, kus rahvas tohiks hakata sisuliste küsimuste üle omavahel avatult arutlema. Eeldatavalt ei tulnud muud vastust kui bürokraatlik tõdemine, et esitage ettepanekud avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult ja põhjendatult valda ja vallavõim siis otsustab koos KSH uuringutulemustega, kus on tõde, mida nemad arvesse võtavad, millised mured on nende meelest piisavalt põhjendatud ja millel on alust edasi arutlemiseks.
Ausalt öeldes teeb selline suhtumine murelikuks ega loo tunnet, et vallavalitsus seisab inimeste eest. Vallavanem Matsalu rõhutas, et nemad täidavad vaid seadusest tulenevat menetlusprotsessi ega vali pooli, vaid seisavad kõigi osapoolte (ka arendaja) eest. Meie meelest peaks aga vallavalitsus esindama oma vallarahva tahet ja seisma eelkõige oma inimeste eest. Rahva tahte väljaselgitamiseks saaks korraldada ametliku rahvaküsitluse. Hetkel on vallavalitsus öelnud, et kui praeguses etapis peatada eriplaneeringu protsess, kaebaks tõenäoliselt arendaja valla kohtusse. Ka rahva allkirjadest, mida hetkel on juba rohkem kui 1300 ja tuleb aina juurde, ei tarvitse piisata.
Rudolf Jeeser volikogu opositsioonist ütles, et 2022. a poleks volikogu pidanud tuuleparkide eriplaneeringu algatamise poolt üldse hääletamagi, nii poleks me tänases olukorras. Ta tõi teravalt esile piinliku fakti: meie vallavalitsuse kõrge ametnik, planeeringute ja hangete spetsialist on sotsiaalmeedia postituses väitnud, et tuulikute vastu võitlemine olevat “sama mõttetu, kui vastutuult kusemine” ning et maaomanikud on äärmiselt rahul ja hästi tasustatud, samuti jäävat kõik metsamaa alles.
Mati Sepp MTÜ-st Hoiame Loodust rääkis tööst keskkonnakuritegude ärahoidmisel ja avastamisel. Oma töös peab ta tõdema: loodushoius on Eestis paraku veel väga palju puudujääke ning rikkumisi on rohkem, kui arvata oskame.
Koosoleku teise poole avas energeetikavaldkonna ekspert Margus Sild, kes astus arendajaga dialoogi ja põhjalikult kummutas rünnakud oma ettekande kohta. Ta selgitas, kuidas kogu hiigeltuugenite majanduslik mõttekus on tugeva küsimärgi all ja elektri odavnemine müüt.
Maarja ja Urmas Maranik MTÜ-st Looduse ja Inimeste Eest tõid välja palju küsitavusi ja vastuolulisi fakte, mil moel tuuletööstusi tahetakse massiliselt Eestis rajada ning kuidas need lähevad vastuollu loodushoiuga. Puudutati ka taluvustasude ja kinnisvarahindade languse probleeme. Nad tõstatasid küsimuse: kes tegelikult juhib keskkonnamõjude hindamise protsessi, kui arendajad maksavad uuringute läbiviimise eest ning saavad määrata uuringute teostajad.
Nad tõid näiteid, kuidas ametliku linnustiku-uuringu käigus ei tuvastatud kaitsealuste liikide pesi, aga kui kohalikud ise asja käsile võtsid ja tuuletööstuseks planeeritava ala läbi kammisid, leidsid neid pesi mitmeid.
Füüsik Kalju Tamme keskendus infrahelile, selgitades, miks ei saa tõmmata võrdusmärki külmkappide ja Tallinna teletorni mõõtu tuulikute vahele. Tuugenid tekitavad infraheli, mis on katkendlik ja löökidega, erinedes looduses esinevast infrahelist. Enamik sellest helienergiast koondub kindlatele sagedustele, mis moodustavad korduva ja rütmilise mustri.
Tehislik ja sundrütmiline heli mõjub kehale laastavalt, häirides närvisüsteemi, põhjustades unehäireid, stressi, peavalusid ja muid terviseprobleeme. Erinevalt looduslikest infrahelidest on tuulegeneraatori tekitatud impulssheli organismile kahjulik.
Koosolekul tekkis esinejate ja rahva vahel omavaheline suhtlus – küsiti, arutleti ja vesteldi. Küsimuste voorudele võinuks veel rohkemgi aega pühendada, sest tuuletööstuse varjuküljed on mitmetahulised ja keerulised, hakates meie looduslikku elukeskkonda mõjutama aastakümneteks.
Märjamaa vallas on palju julgeid, arukaid ja intelligentseid inimesi, kelle arvamusega peab arvestama! Pooldame rahvaküsitluse ja rahvahääletuse korraldamist. Koosoleku ajaks oli Rahvaalgatus.ee keskkonnas juba ligi 1000 inimest öelnud EI tuuletööstusele Märjamaa vallas. Paberil allkirju tuli juurde nii rahvakoosolekul kui ka Märjamaa kevadlaadal.
Praeguseks on üle 1300 neid, kes oma seisukohta on väljendanud. Koos saame oma hääle kuuldavaks teha! Kohalikel omavalitsustel ja kohalikel elanikel peab olema õigus öelda “Stopp!”, kui nad tuuletööstust oma kogukonda ei soovi!

Koosoleku peaesinejad, ka MTÜ liikmed vasakult paremale: Üleval reas: Tarmo Rakaselg, Nils Abel, Artur Mokrous, Mart Martma, Kalju Tamme. Keskmises reas: Urmas Maranik, Maarja Maranik, Marion Rakaselg, Mari Kann, Kaisa Mokrous, Rudolf Jeeser, Maria Põhako, Margus Sild. All: Mati Sepp, Tarmo Kask.