Anne Ummalas, Raplamaa rahvarõiva nõuandekoda
25. mai hommikust alates oli Hageri muuseumi õu siginat-saginat täis. Ringi liikusid imekaunid rahvarõivais naised ja ka mehed. Neid sätiti ja seati ning pildistati üles igast küljest. Ka kirikuaias käidi ja Hageri vahel jalutati. Kui möödujail tekkis küsimus, et mis nüüd toimub, oli vastus lihtne – Raplamaa rahvarõiva nõuandekoja kursuste lõpetamine.
Korraga lõpetas lausa kaks kursust: kaks aastat kestnud naiste rahvarõivaste valmistamise kursus ja 1,5 aastat kestnud meesterõivaste kursus. Ja kui päris aus olla, said eelmisel päeval valmis ka kolmanda kursuse – rahvarõiva seelikute valmistamise koolituse raames – uhiuued seelikud. Näha ja katsuda sai Hageri, Rapla, Juuru, Märjamaa ja Nissi rahvarõivaid.
Koos oma kursusekaaslastega on käidud Eesti Rahva Muuseumis esemeid uurimas ja mõõtmas, pildistamas. Koos on tikitud, õmmeldud, harutatud ja uuesti õmmeldud, kirivöid kootud, pottmütse valmistatud ja sukki kootud. Mõni agaram sai isegi niplispitsiga hakkama. Meeste kursusel valmisid komplektid abikaasale või pojale, kes ise ka tihtilugu pidid tulema proovi tegema, et püksid/vatid ikka ilusasti istuksid.
Särgi- ja muud vajalikud kangad sai poest osta, aga villased triibuseelikud kooti kõik kangastelgedel oma kätega. Võiks ju arvata, et meil on tänasel päeval poest kõike vajalikku saada, aga siiski tuleb rahvarõivaste jaoks sobilikke materjale pikalt otsida. Ei ole saada head pottmütsilinti või kardpitsi, isegi sobilikke nööpe saab vaid mõnest kohast ja litreid käisetikandile tellime Hiiumaa meistrilt.
Pika kursuse käigus saab õpitule sügavuti läheneda, lisaks konkreetsele töövõttele või tehnikale õpid tundma ka esiemade maailmapilti ja rõivaste kandmise etiketti. Tugevamaks saab sinu enda kodukoha identiteet ja hindad rohkem käsitööd, sest tead, kui palju on siia tunde ja energiat pandud.
Naisterõivaste kursuse „Riided selga suureks peoks“ lõpetajad:
Helen Hints (Juuru)
Irina Vahtra (Rapla)
Kaja Tammar (Rapla)
Ave Lond (Hageri)
Riina Annilo (Hageri)
Kristi Preimann (Hageri)
Annika Koitmäe-Pihl (Hageri)
Siret Raid (Märjamaa)
Õnneli Tõntsohn (Märjamaa)
Annika Koitmäe-Pihl (Märjamaa)
Meeste rõivaste kursuse „Riided selga suureks peoks“ lõpetajad:
Signe Leinmets (Juuru)
Raili Heinoja (Juuru)
Kaidi Heinsalu (Rapla)
Ursula Muddi (Rapla)
Lea Speek (Nissi)
(Sulgudes on kirjas, millise kihelkonna komplekt valmis – toim.)
Kokku valmis 137 üksikeset. Naiste kursuse akadeemiliste tundide maht oli 360 tundi, lisaks kirjaliku töö valmimise aeg ja kõik kodune töö, mis võis ulatuda kuni 1000 töötunnini. Seega on valminud komplektid tõesti väga hinnalised ja väärt pärandvarana tütrelegi pärandada.
Meeste kursuse õppejuht ja mõlema kursuse õmblustööde õpetaja Tiina Toompuu ütles oma kõnes kuldsed sõnad: „Kokkuvõtteks võin öelda, et teatavasti pikaaegne tarbimine tekitab sõltuvuse, pikaaegse sõltuvusega võib saada diagnoosi. Paljud teist saidki tänase tunnistuse või tõendiga diagnoosi kinnituse.
Kahjuks pean omastele ja sõpradele ütlema, et see diagnoos, mida võiks nimetada „rahvarõivaste maailm“, on ravimatu, kuid seda saab leevendada võimaluse andmisega midagi uut uurida, juurde õppida ja valmistada. Kui asi hakkab väga hulluks minema, siis võite rahvarõivahullu saata mõneks ajaks Raplamaa rahvarõiva nõuandekotta jälle meie juurde. Küll meie teame, kuidas seda haigust leevendada, ja hoolitseme selle eest, et tööd jätkuks ja tagasi saate meilt särasilmse, rõõmsameelse ja rahuloleva kaaslase, pereema või sõbra. Seega laske neil rahvarõivastega hullata.“
Kursuse korraldas Raplamaa Perenaiste Selts Pauliine. Õpetajad olid Tiina Toompuu, Gerly Karu, Anne Ummalas, Maret Lehis, Anu Randmaa, Liis Luhamaa.
