Kehtna vallavalitsuse ning Kaitseliidu ühine delegatsioon külastas mai lõpus Ukrainat, et omandada kogemusi kriisijuhtimise valdkonnas. “Ukrainal oli seoses sõjaga tekkinud praktiline kogemus kriisijuhtimises. Kuna meie tegeleme ka nüüd kriisiteemaga intensiivselt, oli meie põhiline küsimus, kas Ukraina praktika ja meie teooria lähevad kokku,” rääkis delegatsiooni juht Kehtna vallavanem Tanel Viks.
Lisaks temale kuulusid delegatsiooni Kehtna valla elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaator Villu Pihlakas, abivallavanem Rynaldo Puusep ja kolm Kaitseliidu esindajat. Kriisiks valmisolek puudutab rohkem kui ainult Kehtna valda või Rapla maakonda ning seetõttu valmib selle visiidi tulemusena kokkuvõte, mida jagada teistele Eesti maakondadele.
Visiidi käigus külastati Žõtomõri oblastit, mis asub Ukraina pealinnast Kiievist lääne pool. See on peaaegu sama suur kui Eesti ning seal elab 1,1 miljonit elanikku. Sinna mindi kogemusi omandama just sellepärast, et tegemist on n-ö vastuvõtva piirkonnaga. Kui 2022. aastal algas täiemahuline sõda, liikusid põgenikud idast läände ning jõudsid ka Žõtomõri oblastisse.
“Meid huvitabki just vastuvõtva kohaliku omavalitsuse vaade,” sõnas Viks, sest võimaliku kriisi vallandumise järel tuleb Kehtna vallal täita suure tõenäosusega sedasama rolli. Žõtomõri oblastis kohtus Eesti delegatsioon kõigi kohalike poliitiliste juhtidega. Küll aga ütles Viks, et lisaks kõrgetele poliitilistele juhtidele oli eestlaste soov kohtuda ka inimestega, kes reaalselt juhtisid kohapeal kriisi lahendamist. “Suured oblastitasemel asjad võivad jääda ümmarguseks. Oblasti juht peab küll sütitava kõne, aga sisu ei pruugi seal väga olla,” sõnas Viks.
Seetõttu toimuski Eesti delegatsiooni järgmine kohtumine Ovrutši rajoonis, mis on üks osa Žõtomõri oblastist. “Seal saime konkreetsed vastused konkreetsetele küsimustele,” ütles vallavanem. Kokku käis Eesti pool välja 56 küsimust, millele loodeti vastuseid saada. Näiteks puudutas üks küsimus seda, milline on kohaliku omavalitsuse töötaja roll kriisiolukorras. “Ütleme, et mul on tööl keegi planeeringuspetsialist. Ilmselgelt ei ole suure kriisi ega sõja ajal seda ametikohta vaja. Mida ma siin planeerin? Minu küsimus oli, kuidas jagasid Ovrutši rajooni juhid kriisi ajal oma töötajatele teisi rolle,” selgitas Viks.
Peale küsimuse esitamist vaatasid Ovrutši rajooni juhid Kehtna vallavanemat kummalise pilguga. Nagu selgus, ei olnud see nende jaoks üldse probleem. “Ma lihtsalt annan käsu ja töötaja läheb teeb seda,” kõlas vastus Kehtna vallavanemale. “Aga meie siin Eestis oleme väga reguleeritud. Meil võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus töötaja ütleb, et mul ei ole seda ülesannet töölepingus ja ma ei pea seda tegema,” selgitas Viks oma küsimuse tagamaad. Ta lisas, et nüüd on plaanis luua Kehtna vallamajas tabel, kus on kirjeldatud töötaja ametikoht ning selle kõrval kriisiroll nr 1 ja kriisiroll nr 2.
Veel üks küsimus, mille eestlased Ukrainas esitasid, puudutas seda, kuidas toimetavad kriisiolukorras ühiselt politsei, kaitsepolitsei, päästeamet, kaitsejõud ja kohalik omavalitsus. Kui igaühel on oma võimalused ja rollid, kuidas teha koostööd? Viks ütles, et ukrainlaste kogemuse põhjal oli selles olukorras lahenduseks lihtsalt terve mõistuse rakendamine.
Sellega seostus küsimus, kuidas käis 2022. aastal, kui Vene vägede sissetung algas, tõkete rajamine Valgevene piiri äärde, kust üks rünnakusuund tuli. Ka selle peale vaadati Tanel Viksi kummalise pilguga. “Meie maa ju. Meie linn. Kõik läksid ja tegid midagi,” kõlas ukrainlaste vastus. “Seal lihtsalt on hästi palju tervet mõistust. Lihtsustatult saab öelda, et nende lahendus kriisiolukorras oli palju tervet mõistust ja kommunikeerimist,” sõnas Viks.
Eesti delegatsioon oli külaskäigul Žõtomõri oblastis 18.-25. maini. Sellele lisandusid veel sõidupäevad, sest sinna ja tagasi sõideti autoga. Visiit sai teoks sama projekti raames, millega Kehtna vald võttis tööle elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaatori.
