Andres Kalvik,
Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna esimees
Raplamaa Sõnumite eelmise nädala juhtkiri, kus tõdeti, et isegi maakonnasiseselt on inimesed niivõrd kapseldunud ning neile läheb korda vaid lähiümbruses toimuv, tegi meele kurvaks ja paneb endalt küsima, miks küll nii on läinud?
Kuidagi ei taha uskuda, et Rapla korvpallimeeskonna kullaläikeline pronksmedal ei tekitanud positiivseid emotsioone maakonna äärealadel nagu Teenuse külas või Aespa ja Lelle alevikus. Pole ju Raplamaal korvpalli kõrval teist valdkonda, võistkonda või algatust, mis regulaarselt üleriigilist tähelepanu pälvib. Siinkohal on hea paralleeli tõmmata Paide Linnameeskonnaga, kes on viimastel aastatel sarnaselt Rapla korvpalluritega Eesti meistrivõistlustel medalite nimel heidelnud. Spordisõbra ja jalgpallikohtunikuna tunnetan, et Kesk-Eesti meeskonnale elab hingestatult kaasa kogu Järvamaa.
Kelle huvisid esindavad valimisliidud?
Tõepoolest, haldusreformi järel on maakondade piirid laienenud ja uue identiteediga harjumine võtab aega ning see ei puuduta ainult Raplamaad. Näiteks pindalalt Eesti suurimas maakonnas Pärnus on Ikla ja Lihula elanike ühte sidumine ikka paras väljakutse.
Kogukondade liitmine nii vallasiseselt kui ka maakonnaüleselt võiks olla üks kohalike omavalitsuste valimiste teemadest. Omavalitsusjuhtidel peaks olema toimuvale laiem vaade ning lisaks oma valla, aleviku või küla teemadele ei tohiks olla kade, et tunnustada ja tutvustada ka piiriüleseid tegemisi. Eestimaa on ikka niivõrd tilluke, et ainult oma naba imetlemine on lihtsalt tagurlik.
Just poliitilisel tasandil pean eraldumist ja kitsalt oma piirkonna huvide eest seismist probleemiks küll. Seda mitte ainult Raplamaal, kuid meediast loetu põhjal levib see trend eelkõige väiksemates omavalitsustes. Juurpõhjusi tasub muuhulgas otsida viimastel valimistel populaarsust võitnud valimisliitudest. Pealtnäha on tegemist kodulähedaste tuttavatest inimestest koosnevate ühendustega, kes on koondunud ühe lipu alla eesmärgiga piirkonna arengu eest seista.
See kõik kõlab esmapilgul südantsoojendavalt, kuid valimisliitude tegemistesse süvenedes tuleb tõdeda, et pikas perspektiivis on tegemist kodukoha arengu pidurdajatega. Esiteks puudub valimisliitudel järjepidevus – tihti juhtub, et sama seltskond inimesi vahetab iga nelja aasta tagant katusorganisatsiooni, kui valimisliitu võib niimoodi nimetada. Teiseks – valimisliitudel puudub põhikiri.
Kergliiklusteede ehitamise ja huvihariduse korraldamise kõrval puudub meil ülevaade nende inimeste laiemast väärtusruumist ning poliitilistest prioriteetidest. Kuidas suhtuvad valimisliidud automaksu ja pangamaksu kehtestamisse? Mida arvatakse hooldereformist ja Rail Balticust? Me ei tea vastuseid.
Kolmandaks – erakondade majandustegevus on aastaringselt teravdatud tähelepanu all, iga kvartali kohta tuleb esitada aruanne kulude-tulude kohta. Valimisliitudel see kohustus puudub ehk tegelikult me ei tea nii täpselt, kes nende valimiskampaaniat rahastab ja kelle huvides hiljem tegutsema hakatakse. See omakorda tõstab korruptsiooniohtu.
Neljandaks – valimisliitude tegevusraadius on tihtipeale äärmiselt lokaalne, tulised vaidlused toimuvad pisiasjade ümber ja ratsionaalsete lahenduste asemel saavad määravaks isiklikud suhted/huvid. Ja viiendaks – Reformierakonna valitsemise ajal on väiksemate omavalitsuste eelarved niivõrd kokku kuivanud, et teha saab vaid hädapäraseid kulutusi.
Pole saladus, et suuremad piirkondlikud investeeringud on poliitiliste otsuste tulem. Kolm aastat tagasi avati Rapla jalgpallihall just seetõttu, et Keskerakonna juhitud valitsus langetas otsuse ehitada hall Raplasse. Valimisliitudel puuduvad otsekontaktid Riigikogu ja ministeeriumitega ning sellevõrra on suurem oht jääda suurinvesteeringute osas pealtvaatajateks.
Rapla ei pea olema Tallinna magala
Aastatel 2016-2021 valitsusvastutust kandnud Keskerakond tõestas tegudega, et meile läheb korda elu väljaspool suurlinnu. Lisaks jalgpallihallile renoveeriti meie algatusel Rapla riigimaja ja rajati keskväljak, suurendasime omavalitsuste tulubaasi ja seisime maakondliku tasuta ühistranspordi eest. Need olid reaalsed ja vajalikud otsused, mis avaldasid positiivset mõju väiksemate omavalitsuste arengule.
Piiratud, et mitte öelda pentsikut tulevikuvaadet kohalikule elule esitas aga hiljuti Raplamaa Sõnumite arvamusloos abivallavanema kohalt tagandatud Rain Terras, kes käis välja idee teha Rapla vallast Eesti esimene maapiirkondade innovatsioonipoliitika testikoht.
Hea Rain, üritaks seista kahe jalaga maa peal ja tegeleda elanike esmaste vajaduste rahuldamisega. Olgu selleks siis igale lapsele koht lasteaias või kaasaegsed võimalused ujumiseks, et vallaelanikud ei peaks veemõnude nautimiseks Pärnusse ja Tallinna sõitma. Rapla on Eestis ainus maakonnakeskus, kus puudub tänapäevane avalik ujula. Lisaks ei ole praegune vallavõim suutnud täita lubadust rekonstrueerida esindusstaadion ja puuduste loetelu võib jätkata.
Raplal on potentsiaali olla enamat kui Tallinna magala, kuid selleks peavad valijad tegema oktoobris targa valiku ning usaldama inimesi ja poliitilisi jõude, kes suudavad pakkuda kvaliteetset juhtimist.
No nii, taas on valimisliidud ühele parteipoliitikule pinnuks silmas. Ma saan sellest fustratsioonist täitsa aru. Mis nad siis tulevad meie õue peale meie hääli ära võtma. Ei ole see esimene kord, kus valimisliitude tiibu proovitakse kärpida ja ei jää ka kindlasti viimaseks. Häda on ainult selles, et keegi ei julge sõnastada, mis probleem valimisliitudega tegelikult on ja seetõttu otsitakse igasuguseid kõrvalpõhjusi nende tegevuse piiramiseks. Aga analüüsiks natuke siis neid nn valimisliitude võimulepürgimise murekohti, mis selles artiklis välja on toodud: 1. Valimisliitudel puudub järjepidevus. Aga milline on erakondade järjepidevus omavalitsuse tasandil? Kus on täna Keskerakonna, Isamaa, Sotside esindajad Rapla Vallavolikogus? Kunagi… Loe edasi »