Meie puisniidud on UNESCO ootenimekirjas

Reet Saar

Kuni 2027. aastani kestab WoodMeadowLIFE projekt „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“, mille jooksul taastatakse 700 hektarit pärandniite, sellest 500 Eestis ja 200 ha Lätis. Projekti raames tehti kümne Eesti puisniiduga seotud vaimse kultuuripärandi uuring. Selle kokkuvõtet tutvustati 16. juunil Luhtre turismitalus peetud seminaril.

Esmalt kõneles pärandist laiemalt Riin Alatalu Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse õppetoolist. UNESCO erakordse ülemaailmse väärtusega arhitektuuri- ja looduspärandit ühendavasse maailmapärandi nimekirja on kantud 1223 objekti. Eestil on nimekirjas Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar. UNESCO nimekirja eelnimekirjas on juba mitu aastakümmet meie pärandniidud.
Pikema ettekande puisniitudega seotud kultuuripärandist tegi ajaloolane Jüri Metssalu Eesti Kohapärimuse Keskusest. Siht oli täpsustada, millised vajadused, tööviis ja suhtumine on puisniite kujundanud ning alles hoidnud. Mäluasutuste materjalide põhjal selgus, et kohakeskset pärimust projekti uurimisalade kohta on talletatud vähe. Pärimuslik teave kogunes eelkõige intervjuudest, mille helifailid ja nimestikud on hoiul Eesti kirjandusmuuseumis. Valik uurimisaladega seotud lugusid on kantud maa-ameti kohapärimuse kaardirakendusse, mis on kõigile huvilistele internetis kättesaadav.
Projektijuht Heidi Öövel lisas, et puisniitudega seotud projekti üks osa oli saada kirja nii materiaalne kui vaimne pärimus. Veel suurem eesmärk on saada puisniidud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Praeguseks on kasutusest väljas olevad puisniidud enamjaolt kinni kasvanud ja nende pindala on vähenenud peaaegu olematuks üle kogu Euroopa. Täna ei ole puisniidud enam talumajapidamistes olulised, ent nad on jätkuvalt ülimalt oluliseks elupaigaks haruldastele looma- ja taimeliikidele, tähtis on ka nende esteetiline pool. Samuti on puisniidud ülisuure liigirikkuse kandjad – ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi, mis on ka maailma mastaabis väga eriline.
Öövel lisas, et taastama ei hakata selliseid erakätes olevaid pärandniite, mis on juba tugevasti metsastunud. Alade valikut tehes on kaasatud Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdid ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingust niidueksperdid, kes annavad hinnangu, kas sellistel aladel on väärtus niiduna olulisem, kui see on metsana saavutanud.
Arutelupaneelis vestlesid Jüri Metssalu, Riin Alatalu ja botaanik Meeli Mesipuu Pärandkoosluste Kaitse Ühingust. Arutelus öeldi, et ainult UNESCO kaitse pole võluvits, oluline on, et pärandniitude hooldamine jätkuks ka pärast projekti lõppu.
Päev lõppes Sipa küla Vanamardi talu Joona puisniidul, mida tutvustas omanik Peeter Paunmaa. Näha sai pikemalt hooldamises olnud puisniitu ja uut ala, kus taastamine just lõppes ja mida saab nüüd hooldama hakata. Pärandniitude hooldajatest on juba tekkinud ühte jalga käiv kogukond, kes kannavad samu väärtusi. „Tore, et on olemas selline toreda „kiiksuga“ kogukond,“ ütles Peeter Paunmaa oma puisniidul.