Rail Balticu ehitus Raplamaal käib täie hooga

Sisuturundus

Rail Baltic Estonia

Kohila serval Raplamaal, Rail Balticu trassil ja teetöömasinate keskel, andis valitsus 19. juunil märgilise sõnumi: Eesti suurima infrastruktuuriprojekti taustal suunatakse teedeehitusse täiendavalt 100 miljonit eurot.

Otsus tehti teatavaks valitsuse kabinetinõupidamise järgsel pressikonverentsil, mis toimus mitte tavapäraselt Stenbocki Majas, vaid otse ehitusobjektil – Rail Balticu põhitrassi aktiivse ehitusega lõigul Raplamaal. Asukohavalik polnud juhuslik.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et taristuarendus on selle valitsuse üks prioriteete. „Rail Balticu ehitus on Eestis hoogsalt käima läinud – tööd käivad sügiseks enam kui 100 kilomeetri ulatuses, mis moodustab peaaegu poole kogu Eesti trassist,“ sõnas minister.
„See on nii Eesti kui ka kogu Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega ühendus, mis juba täna annab Eestile majanduslikku kasu. Ehituse käigus luuakse ligi 6000 töökohta, majandusmõju ulatub 1,3 miljardi euroni ja riigieelarvesse laekub üle 600 miljoni maksutulu.“
Üks piirkond Eestis, kus Rail Balticu ehituse mõju kõige selgemalt juba tunda, on kahtlemata Raplamaa – suured töömasinad ja ehitusmüra annavad märku arvukatest töökohtadest ja projekti edenemisest.

Raplast Tallinna sõites saab juba kasutada esimest osa Rail Balticust

Ehkki rongiliiklus Rail Balticu trassil algab 2030. aastal, saavad Raplamaalt Tallinna sõitvad reisijad killukest Rail Balticust juba kasutada. Tallinna Ülemiste jaam jõudis juuni keskel olulise tähiseni, kui reisirongid ja reisijad suunati täiesti uue ooteplatvormi juurde – kasutusele võeti esimene valminud osa Rail Balticu põhjapoolsest väravast, Ülemiste Linda terminalist.
Uus 230 meetri pikkune ja 9,3 meetri laiune platvorm kuulub Rail Baltic Estonia arendatava infrastruktuuri koosseisu. Seni teenindasid Elroni ronge vanad ooteplatvormid, mis paiknesid osaliselt samas asukohas. Nüüd suunati reisiliiklus uuele platvormile, kus kohtuvad nüüdisaegne disain ja kus saab juba osaliselt kogeda tulevast reisijateekonda.

Kaubavedude osas oluline samm astutud

Rail Balticu trassi mööda hakkavad läbi Raplamaa liikuma nii reisijad kui ka kaubad. Loomulikult on raudtee oluliseks logistikateeks kohalikele tootjatele ja importijatele, ent transiitvedude jaoks on ülioluline ühendus sadamaga. Rail Baltic Estonia sõlmis enne jaanipäeva projekteerimislepingu Eesti ettevõttega AllSpark OÜ, et ühendada Muuga sadam tulevase Rail Balticu trassiga. Ligikaudu 16 kilomeetri pikkune Soodevahe–Muuga lõik kavandatakse kaubarongiliikluseks ning tähistab kogu Eesti raudtee- ja logistikasektori jaoks olulist arenguhüpet.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on Muuga ühendus ainulaadne kogu projekti ulatuses: „Muuga kaubajaama ühendamine Rail Balticu trassiga on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega. See on ainus koht Eestis, kus Euroopa standardile vastav raudtee saab olema ühendatud sadamaga, mis võimaldab rahvusvahelisi kaubavooge suunata otse sadamast Euroopasse.“
Projekteerimistööde tulemus on ehitusprojekt koos vajalike lubadega, mille alusel saab Rail Baltic Estonia liikuda ehitusfaasi. Lepingu lõpptähtaeg on september 2027, kuid osa projekte valmib varem, võimaldades alustada ehitust 2027. aastal. Ehitustööd kestavad eeldatavalt kuni 2030. aastani.

Sul on Rail Balticu kohta küsimus?
Rapla melul saad vastuse!
Rapla valla suurim suveüritus ehk Rapla melu toimub 12. juulil ja seekord on juba kohal ka Rail Baltic! Kiirrongiga veel melule sõita ega uues jaamahoones kohvi juua ei saa, aga Rail Baltic Estonia telgis saad vastused oma raudtee rajamist ja rongiliiklust puudutavatele
küsimustele.
Kõik on oodatud!