Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Sisuturundus
Eestlane on spordisõber – terviserajad on ilusa ilmaga täis jalutajaid-rattureid, käruemmed vuhivad kambakesi kergliiklusteedel päevaste sammueesmärkide täitmise nimel ja lapsed-noored pannakse juba noores eas spordikooli. Samuti liituvad hobiharrastajad hea meelega kohalike spordiorganisatsioonidega: Raplamaal on neid suisa kümneid!
Väide pole õhust võetud! Eestis avalikult kättesaadavad andmebaasid on suurepärane infoallikas neile, kellele meeldib infot koguda, kõrvutada ja võrrelda. Portaali kasiinoboonused.ee meeskond tegeleb info kogumise ja analüüsiga küll tavaliselt teises valdkonnas, kuid silmaringi laiendamine tuleb alati kasuks! Eesti Spordiregister näitab igale huvilisele põnevat spordialast statistikat, seda nii spordialade kui ka piirkondade baasil.
Kuidas järgnevat statistikat mõista
Alustame faktist, et Raplamaa on “naabritest parem” juba rahvaarvu poolest: Statistikaameti andmebaasi kohaselt elab Rapla maakonnas 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 33 990 inimest, Järva maakonnas 29 815 inimest ja Lääne maakonnas 20 358 inimest. Seega tuleb sportlaste ja spordiobjektide arvukuse hindamisel arvesse võtta ka piirkonna rahvaarvu – mida rohkem on piirkonnas inimesi, seda tõenäolisemalt on kohalikud omavalitsused valmis investeerima sportimise toetamisse.
Raplamaa
Raplamaa spordisektori heaolu eest seisab Rapla Maakonna Spordiliit, mis on aktiivselt tegutsenud juba aastast 1990. Spordiliit on tegev viies Eesti spordiorganisatsioonis: Kabeliit, Koolispordi Liit, Koroonamänguliit, Olümpiakomitee ja Spordiliit Jõud. Maakondlikku spordiliitu kuulub 36 juriidilisest isikust liiget, kuid registreeritud spordiorganisatsioone on Raplamaal kokku suisa 80.
Raplamaal asub ka 10 spordikooli ja 174 erinevat spordiobjekti, kusjuures spordiobjektideks loetakse muuhulgas kergliiklusteid, orienteerumiskaarte ja Rapla bowlingusaali. Vaadates 2025. aastal Eesti meistrivõistlustel seni teenitud medalite arvu, troonivad Rapla kandi rahva pika saavutuste nimekirjas sumo, jõutõstmine ja maadlus.
Kohalike omavalitsuste esitatud andmete põhjal on Raplamaa spordiklubides kokku 3496 harrastajat – 10,3% kõigist maakonna elanikest.
Järvamaa
Veidi pisema rahvaarvuga Järvamaal keeb spordielu-pada peaaegu sama mühinal kui Raplamaal. Järvamaa Spordiliit on liige neljas organisatsioonis: Olümpiakomitee, Koolispordi Liit ja Spordiliit Jõud, neljandaks Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit. Järvamaa Spordiliitu kuulub 35 liiget, kokku on Järvamaal ametlikult tegutsevaid spordiorganisatsioone 77.
Tänu Paides asuvate spordikoolide arvukusele tuleb Raplamaal idanaabri ees müts maha võtta – maakonnas on 13 spordikooli, millest 9 paiknevad Paides. Ka spordiobjekte on Järvamaal napilt rohkem kui Rapla maakonnas: täpselt ühe võrra rohkem ehk 175. Objektide seas leiab põnevaid paiku nagu virgestusalad, padeliväljakud ja Väätsal asuva lasteaia Paikäpp bassein. Meistrivõistlustel on Järvamaa täiskasvanud edukaimad tõstespordis ja vibuspordis, kuid noored ja juuniorid teenivad medaleid hoopis orienteerumises, maadluses ja laskespordis.
Järvamaa rohked spordiklubid toovad liikumisrõõmu 2844 harrastajale – see on 9,5% maakonnas elavatest inimestest.
Läänemaa
Läänemaa rahvaarv on Rapla ja Järva maakonnaga võrreldes u 10 000 inimese võrra madalam, kuid numbritest selgub, et madalam rahvaarv ei tähenda, et sportimisvõimalusi napiks. Lääne maakonna spordiorganisatsioone ühendab 27-liikmeline Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, kokku asub Lääne maakonnas 60 spordiühingut. Kohalik spordiliit on liige kolmes riiklikus organisatsioonis: Eesti Olümpiakomitee, Jõud ning Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit.
Kõik Läänemaa spordikoolid asuvad Haapsalu linnas, Vormsi ja Lääne-Nigula vallas pole ühtegi. Ka spordiobjektide arv on eelnevate maakondadega võrreldes madalam: 108 spordiobjekti, millest enamik asub Haapsalus ja Lääne-Nigula vallas. Täiskasvanud läänlased on 2025. aasta meistrivõistlustelt koju toonud medaleid nii vehklemises kui ka kergejõustikus, kuid noored ja juuniorid on lisaks vehklemisele edukad ka laskespordis ja maadluses.
Läänemaa spordiklubides on kokku 2350 harrastajat, mis tähendab, et spordiklubidega on liitunud 11,5% maakonna elanikest. Selles aspektis on Läänemaa naabritest nõksa parem.
Mida numbrite baasil järeldada?
Toome viimaseks võrdluseks välja kohalike omavalitsuste (KOV) investeeringud sporti: Statistikaameti andmebaasi värskeim info pärineb aastast 2023 ning maakondade KOV-id investeerisid toona spordikultuuri arendamisse:
• Raplamaal u 1 821 700 eurot
• Järvamaal u 1 611 900 eurot
• Läänemaal u 1 616 600 eurot
Kuigi kulutused spordile jäävad sarnasesse suurusjärku, saab investeeringutest enim kasu Läänemaa rahvas – ehk on suurem investeering elaniku kohta põhjus, miks on läänlased teisest kahest agaramad sportijad.
