Marcos Mรตrd, SEB majandusanalรผรผtiku Mihkel Nestori praktikant
Pingelisel ja ettearvamatul ajal tasub vahelduseks heita pilk lรตunasse. Kui Eesti alles taastub majanduslangusest, on Leedu majanduse kasv รผks kiiremaid Euroopas. Miks lรคheb meie kaugel balti naabril paremini? Kas tรตesti on kroonitud uus Balti tiiger?
Leedu rallib, Eesti otsib veel kรคiku
Arvestades Eesti ja Leedu geograafilist vรคiksust ja lรคhedust, on mรตlema riigi majandused olnud vastuvรตtlikud ka sama tรผรผpi vรคlismรตjudele, mistรตttu on ka nende majanduse kรคekรคik รผldreeglina olnud รผsna sarnane. Viimastel aastatel Eesti majandust kimbutanud kรตrge inflatsioon, energiaลกokk ja geopoliitilised pinged on suuresti mรตjutanud ka Leedut. Kuid nendele teguritele vaatamata saadab Leedu majandust stabiilne tรตusutrend.
Kui Eesti majandus langes nii 2023. aastal kui ka mullu vastavalt 3,1% ja 0,3%, kasvas Leedu majandus 0,3% ja 2,8%. Ka selleks aastaks ennustatakse Leedule Baltikumi suurimat ehk ligi 2,9-protsendilist majanduskasvu. Seega tekib kรผsimus, kas meie lรตunanaaber on suutnud lihtsalt globaliseerumisega paremini kaubale saada vรตi oleme meie selles vรตidusรตidus kรคsipiduri peale unustanud?
Leedu tarbijal on tuju hea
Strukturaalselt on nii Leedu kui ka Eesti majanduse รผks eestvedaja olnud viimastel aastatel tรถรถtlev tรถรถstus. Sektor panustab Leedu SKT-sse 16,3%, samas Eestis vaid 13,7%. Pรตhjusteks on Leedu toodangu suur ekspordi osakaal ja tรถรถstuse kontsentreeritus lisaks pealinnale ka suurel mรครคral teistesse linnadesse, nagu Kaunas ja Klaipeda. Samad aspektid selgitavad ka kiiresti areneva info- ja sidesektori edu, kus kรตrgtehnoloogiliste teenuste ekspordiga on edestatud juba Eestit ning valitseb riigisisene konkurents.
Ka jaemรผรผgi kรคive on saavutanud koroonajรคrgse tipptaseme. See on tingitud toidu- ja tarbekaupade mรผรผgi elavnemisest, mida pรตhjustab รผhest kรผljest tarbijate kรตrge optimism. Numbritega illustreerides on Leedu tarbijakindlustunde indeks (0,0) รผks Euroopa kรตrgemaid. Keskmisel eurooplasel on -14,8 ja eestlasel koguni -35,6. Teisest kรผljest aitab kaubanduse elavnemisele kaasa kasvav ostujรตud. Tooteid ja teenuseid saavad leedukad 18% odavamalt kรคtte kui eestlased, kuid olgu รตiendatud, et Leedus on keskmine kuunetopalk ligi 200 eurot vรคiksem kui Eestis. Niisiis tehakse Eestile silmad ette nii tรถรถstuses, ekspordis kui ka tarbimises.
Kasvu soosib edukas naaber
รks majanduskasvu soodustav tegur on Leedu puhul ka nende asukoht. Riigil on ekspordis lai geograafiline haare (hรตlmates nt Saksamaad, Suurbritanniat ja Ameerika รhendriike), mis hoiab tรถรถstustoodangu kรตrget taset. Seejuures on oluline eksporditurg naaber Poola, mille majandus hoiab Leedut vaos. Lisaks on Poolas, kus majandus samuti kasvab, hinnatase madalam, mistรตttu ei tรตuse inflatsioon Leedus lakke. Eestis on olukord vastupidine, sest meie oluline turg on Soome. Soomes on majandus kรผll taastumas, kuid muu hulgas on viimase kolme aasta langus takistanud Eesti รตhkutรตusu ning kรตrge hinnataseme tรตttu ei hoita meid hinnasurve all.
Muudatused maksupoliitikas โ majandusime lรตpp?
Leedu majanduskasvu on viimastel aastatel soodustanud hoiak, kus makse tรตstetakse vรคhe ja kulutatakse palju. Eestil on kombeks olnud pigem makse tรตsta ja kulusid kokku hoida. See pรตhimรตtteline erinevus tuleneb asjaolust, et Leedu eelarvetulud kasvavad kiiresti ja eelarvepuudujรครคk on olnud vรตrdlemisi vรคike. Kรคimasolevat kรผmnendit alustati ka 0,4% eelarveรผlejรครคgiga, mis andis jรคrgnevaks viieks aastaks Baltikumis eelise.
Siiski on 2024. aasta lรตpus ametisse astunud uus valitsus suurenevate kaitsekulutuste eesmรคrgil lรคbi viinud mitmeid maksumuudatusi, mis on รคratanud nii avalikkuses kui ka ekspertides skeptilisust. 2026. aastast jรตustuv eraisiku tulumaksureform (lisades progressiivse sรผsteemi 20% ja 32% vahele 25%-lise mรครคra) vรตib viia maksude vรคltimiseni, millest kaotaks riik suure osa eeldatavast tulust. Ettevรตtte tulumaksu tรตus (16% -> 17% ja vรคikestel ettevรตtetel 6% -> 7%) vรตib, kuid mitte oluliselt, vรคhendada vรคlisinvestorite huvi. Lisaks vรตib kinnisvara maksureform pidurdada kinnisvaraturu elavnemist ja vรคhendada riigitulu.
Kรตik need tegurid mรตjutavad vaieldamatult majanduse kulgu. Valitsuse sรตnul on kรผll vรคrskete maksude mรตju vรคike โ (kasv aeglustuks 0,2% vรตrra), kuid aeg nรคitab, kas valitsuse toimingud on taktikaline kรคik vรตi on tasapisi saabumas majandusime lรตpp.
Vรตidusรตidu kokkuvรตtteks
Leedu majandus kihutab selgelt Eesti ees, toetudes tugevatele tรถรถstus- ja ekspordisektoritele ning kรตrgele tarbijate usaldusele. Maksumuudatused vรตivad hoogu veidi vรคhendada, kuid suurt pauku ei paista. Samas on uue valitsuse plaanid aga elanikkonnas tekitanud รคrevust ja tรตstatanud kรผsimuse, kas Balti tiigri tiitel vรตib peatselt kuuluda kellelegi teisele? Eestile on aga vaid รผks soovitus: teravdada fookust, lihvida strateegiat ja tรตsta jalg vahelduseks piduripedaalilt รคra.
