FOTOD | Kohila astub suurte sammudega tulevikku

Kohilas valmivad lähiaastail mitmed suured projektid, mis muudavad nii tööstusala, linnapilti kui ka sissepääsuteid. Endiste tuhamägede alale kerkib BLRT Grupi tehas, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS rajab Kohilasse Selveri kaupluse ning koos Rail Balticu raudteetrassi valmimisega kujuneb põhiliseks Kohila sissesõiduteeks praegune Härjaoja tee.

Raplamaa Sõnumid võttis vaatluse alla kaheksa objekti, mis lähimatel aastatel Kohilasse tulevad.
Teatavasti ümbritseb Tallinna nn kuldne ring, mis moodustub Harjumaa rikkamatest valdadest. Kohila on küll Rapla maakonna põhjapoolseim vald, kuid jääb sellest ringist välja. Vallavanem Allar Haljasorg ütles, et Kohila ei tahagi sinna kuuluda, küll aga tahab Kohila olla selle ringi teemant.
Ühest küljest viitab see poeetiline mõttekäik riigivanem Jaan Teemanti lapsepõlvekodule Aandu külas, kuid samas ka piirkonna potentsiaalile. Veel mõne aasta eest seisid tööstusalal tuhamäed, millega polnud õieti midagi peale hakata. Neile leiti rakendus Tõdva ökodukti rajamisel ning nüüd hakkab BLRT Grupp rajama sinna malmvalu toodete valmistamise tehast. See omakorda tähendab täiesti uue tööstusvaldkonna loomist ning ühtlasi seitsmekümne uue töökoha lisandumist.
Praegu on tehas projekteerimistingimuste menetlemise faasis. Allar Haljasorg lisas, et suheldes BLRT Grupi esindajatega, on olnud nende plaan alustada ehitustöödega esimesel võimalusel. “Ma ei julge öelda, et nad suvel või sügisel ehitama hakkavad, aga järgmisel kevadel kindlasti. Nende huvi on alustada ehitusega esimesel võimalusel,” sõnas vallavanem.
Kui tulevad uued töökohad, peavad kerkima ka uued elamud. Ka neid on tulnud ja veelgi tulemas. Nii näiteks on üks selline piirkond “Kohila kodud”, kuhu ehitatakse ridaelamud. Üks neist on juba valmis ning teine on valmimas. Kui sõita Kohila keskuse poolt Hageri suunas, jäävad need vasakut kätt kohe pärast raudtee ületamist.
Lisaks müüs vald enampakkumise korras maha detailplaneeringu, mis annab võimaluse kuni kuue kortermaja ehitamiseks. Jutuks on esialgu olnud siiski ühe rajamine. See on kavandatud Tööstuse tänava piirkonda, kus juba on kaks kortermaja. Haljasorg rääkis, et kohtumisel arendajatega andsid nad sõnumi, et kui kõik läheb plaanipäraselt, tahavad nad ehitustöödega pihta hakata järgmise aasta kevadel.
Samamoodi on suur edasiminek uue kaubanduspinna loomine. Lähiaastatel tuleb Urge ja Härjaoja tee ristile Selveri kauplus. Praegu käib detailplaneeringu menetlemine. Niipea kui sellega saab ühele poole, ootab ees kalibreerimine Verston Eesti OÜ ja Rail Baltic Estoniaga, mis puudutab viaduktide ja teelõikude valmimist.
Hoone ehitusprotsess ise kestab ligikaudu pool aastat. Allar Haljasorg ütles, et eesmärk võiks olla kaupluse avamine 2027. aastal. Vallavanem ei välistanud, et selle ümbrusesse lisandub edaspidi veel äripindasid näiteks ehituspoe näol.
Aasta 2027 tuleb Kohilale märgiline veel ühel olulisel põhjusel. Siis peavad lepingu järgi saama valmis Kohila valla territooriumil asuvad Rail Balticu taristuobjektid. Küll aga on selge, et selleks ajaks ei saa veel valmis Rail Balticu trassi kohalik peatus. Vallavanem ütles, et kohalikku peatust ei ole mõtet enne valmis ehitada, kui on teada, millal täpselt raudtee valmib ning tellitud on ka rongid, mis seal sõitma hakkavad. Vallavanem prognoosis, et kohaliku peatuse rajamise osas võiks rääkida aastast 2030.
Liikluse vaatenurgast on olulised objektid Urge ja Harakapesa viadukt, mille ehitus praegu käib. Ka nende planeeritud valmimisaeg on 2027. Kõigi ülejäänud ettevõtmiste kõrval saab olema erakordne ka suusamäe rajamine. Aktiivne ehitustöö käib juba praegu. Rail Balticu ehitamisest üle jääv pinnas kasutataksegi ära suusamäe rajamiseks. Kohila vald plaanib valminud mäe haldamise anda üle operaatorile, nii nagu see on Kehtna vallas Paluküla mäel.