Saaremaad avastamas

Anne Kalf, grupijuht

Reisile minna saab siis, kui on siht silme ees ja vajalikud vahendid olemas. MTÜ Lipa Küla on korraldanud koostöös Lipa Vabaajakeskusega juba palju aastaid ühiseid kogemusreise Eestimaa eri paikadesse. Sel aastal otsustasime väisata Saaremaad.

Kui mõnikord arvame, et oleme Saaremaal juba piisavalt palju kordi käinud ja mis seal ikka uut vaadata, siis eksime rängalt. Selle tõestus oli Raikküla ja Rapla eakate kogemusreis Saaremaa kogukondadesse ja kultuuriobjektidele 21.-22. juulil. Eakatel ongi mõnusam seltsis käia: saab suhelda, ei pea muretsema organisatoorsete küsimuste pärast, lihtsalt ole ja naudi.
Teele tuli asuda varakult – „meretagune riik“ ikkagi. Külastuskava oli koostatud selliselt, et igale maitsele oleks midagi: traditsioonilised muuseumid, Saaremaa ettevõtted, külakogukonnad, eriti vaimukad ja erilised paigad, meestele militaarset ja muidugi planeeriti reisikavasse Saaremaa erinevate maitsetega tutvumine.

Suurem osa reisiseltskonnast oli Koguval Muhu muuseumis käinud ja Juhan Smuuli sünnikohaga tuttav, kuid siiski oli huvitav vana meelde tuletada. Järgmine paik oli Eemu veski. Kui mina kunagi Saaremaal käisin, tuuleveski veel töötas ja jahvatas jahu, kuid nüüd sobisid paiga iseloomustamiseks Hando Runneli ja Henn Rebase viisistatud ning Jaak Jürissoni lauldud read: „…Oh tule, noor ja tugev mees, ning vaata ringi veski sees. Sa otsi riistad ülesse ja raiu sooned kivisse. Tee veskikivid teravaks, löö aknad puhtaks, säravaks, küll tuleb rahvas rõõmuga siis kõrge veskikoormaga…“

Muhu ja Saaremaa vaheline tamm oli muutunud, polnud enam suuri ja kõrgeid elektriliine. Suundusime Maasi ordulinnusesse. Üsna palju reisiseltskonnast polnud selles kohas varem käinud. Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Seda on oluliselt rohkem, kui alguses arvati linnusest alles jäänud olevat. Hämmastas kohaliku Maasilinna Seltsi eestvedajate entusiasm ja panus linnuse taastamistöödesse.
Toekas kõhutäis Orissaare Sadama kõrtsis ja sõit järgmisele objektile – Saaremaa Sõjavara muuseumisse – võis alata. Militaarmuuseume oleme Eesti eri paigus külastanud varemgi – Hiiu-, Jõgeva-, Valgamaal. Kõikide nende eestvedajad on entusiastlikud mehed, eraettevõtjad. Iga muuseum neist on omanäoline ja väga rikkalik.
Orissaare sõjamuuseum loodi aastal 2007. Saaremaa Sõjavara Selts tegeleb sõjaajaloo pärandi kogumise, uurimise, säilitamise ja eksponeerimisega. Seltsi põhikogu moodustavad asutajaliikmete erakollektsioonid, mida on ligikaudu 12 000 eksponaati.
Eraldi on Vabadussõja ja rasketehnika saal, erinevate relvade väljapanek, näha saab erinevaid sõdurivorme nii sõja- kui ka rahuajast, erineva ajastu sõdurite isiklikku varustust. Muuseum tegeleb aktiivselt museaalide restaureerimisega. On hämmastav, et nii palju vana sõjatehnikat on olnud võimalik meie maalt kokku koguda.
Põgus peatus Kaali meteoriidikeskuses ja ühisfoto kraatri kaldal ning teekond kulges Angla tuulikumäe pärandkultuurikeskusesse, kus oli võimalus tutvuda sajanditetagust saare elu-olu tutvustava pärandkultuuri- ja vanavara näitusega, maitsta saarlaste muistse retsepti järgi küpsetatud Angla leiba ja rüübata kõrvale taimeteed.
Aeg oli jõudnud õhtusse ja meie suundusime Sõrve säärde Salme külasse ööbimispaika. Seekordsel reisil jätsime teadlikult kavast Kuressaare välja, sest vastasel juhul poleks kahest päevast piisanud, kuid giid tegi meile tutvustava bussituuri läbi linna.
Kellel pärast õhusööki ja pikka päevateed oli jaksu, võis Salme külas väikese jalutuskäigu teha. Ärksamad reisijad käisid viikingite laevaga merel päikeseloojangut nautimas.Hommikune ühispilt majutuskoha taustal ja teine reisipäev võis alata. Seadsime suuna Karala külla Mardi turismitallu, kus meid võttis vastu taluperemees Mart Maastik. Tema mahlakate kommentaaride saatel saime osaleda unikaalsel Lambakogu istungil, tervitada lammaskindralitega Lambaväe paraadi, laulda, st määgida ühiselt Lambakaare all, tutvuda Lambakogu erakondade esindajate ja nende loosungitega, jälgida Lambakogu valimisi, piiluda lammaste kolmikliidu telgitagustesse ja näha, mis toimub Lambakogu kohvikus.
Kokku on lambakogus üle 300 kivilamba: Lambakogus on 101 liiget, Lambaväes koos kindralitega üle 70 lambaväelase ja lambaväe orkester. Lambakaare all toimub lammaste laulu- ja tantsupidu, kus meiegi ühislaulu esitasime.
Lisaks Lambakogule võisime nautida pereproua Liliani lilleaeda. Kogu ekspositsioon andis tõelise elamuslaksu ja meeleoluka tunde terveks päevaks. Mardi turismitalu on Saaremaal paik, mida kindlasti tasub külastada.
Meie järgmine külastuskoht oli samuti lambaga seotud. Nimelt läksime Käesla külaplatsile, kus seltsi eestvedaja Maive Õispuu koos teiste kogukonna liikmetega meid vastu võttis: tutvustas küla tegemisi, näitas külaplatsi ja oli meile valmistanud tõelise üllatuse – augus küpsetatud lamba. Meie saabumise ajaks oli lammas nii valmis, et võis mahlakad suutäied august välja võtta ning hea ja parema salati ja suupistete juurde lauale kanda. Salatiks marineeritud kreeka pähklid, värsked hapukurgid, kapsasalat, kreeka pähkli maius. Väga mahlane ja maitsev liha oli. Ei mingit kasukamaitset.
Aga aeg liikus armutu kiirusega. Edasi kulges meie teekond Nasvale Tihemetsa Tiina kalatallu. Ei saa Saaremaalt ilma kalata ära tulla. Kõht maitsvat kalasuppi täis, karbid suitsukalaga bussi kantud, noorperemehelt kalasuitsutamise tarkus kaasa saadud, liikusime järgmisse külastuskohta IDEA Farmi. Kus meid ootas ees töötuba: veinide, siirupite, mahlade, siidrite ja veiniäädikate degusteerimine, erinevate keediste ja mooside maitsmine. Kõigil oli võimalus toodangut kaasa osta. Naabruses asuv itaallasest pitsameister oli meie tarbeks teinud ülimaitsvaid pitsasid.

Töötoas saadud õpetussõnad ja ideed kõrva taha talletatud, suundusime Liiva pastoraati, et tutvuda kohaliku pärimuskooli tegemistega ja heita põgus pilk Liiva kirikusse, külastada veel Liiva pagarikoda, et osta kaasa Muhu leiba, ja tagasisõit praamile, et koju jõuda, oligi käes.
Pea huvitavatest elamustest, kõht Saaremaa eripärastest maitsetest täis ja reisiväsimus kontides, andis märku, et selleks korraks aitab. Tuleb ootama jääda uusi elamusi.