Märjamaa gümnaasiumi direktori Eero Rauna esimene tööpäev uues ametis oli esmaspäeval, 11. augustil. Õppeaasta alguseni jääb veel vähem kui kolm nädalat ning esimese ülesandena alustas Raun ettevalmistusi 1. septembri aktuseks.
Paljudele on tema nägu ja hääl kindlasti tuttavad teleekraanilt. 30 aastat tagasi pani ta ETV-s käima iganädalase kultuurimagasini, mis kannab praegu nime “OP”, ning oli üks “Aktuaalse kaamera” diktoreid. Hiljem oli ta 24. veebruaril toimuva presidendi vastuvõtu kätlemistseremoonia heerold ning üle 20 aasta ka Viini Filharmoonikute uusaastakontserdi kommentaator 1. jaanuaril. See on vaid väike osa tema senisest tegevusest, sest tema professionaalne karjäär on olnud pikk ja mitmetahuline.
Nüüd on ta oma teekonnal jõudnud Märjamaa gümnaasiumi direktori ametisse. Koolijuhi amet ei ole talle võõras, sest ta oli Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) asutav direktor. Soovituse kandideerida Märjamaa gümnaasiumi direktoriks andis talle eelmine direktor Eero Kalberg. Kindlasti aitas kaasa seegi, et Raun on Märjamaa vallas omainimene.
Oma päritolu kohta on ta öelnud: “Olen Märjamaa valla kodanik ja pean lapsest peale seda oma kodukandiks. Valdav osa minu isapoolsetest esivanematest vähemalt alates aastast 1660 on elanud kogu elu Märjamaa kihelkonnas – Haimre, Kasti, Orgita ja Sipa kandis. Mu vanaisa kasvatas oma talus Nõmmeotsa külas hobuseid, vallavanemana vastutas ka Haimre kooli ehitamise eest. Mu varalahkunud isa oli ehitusinsener ja elu lõpus Tasuja kolhoosi abitootmise juhataja. Nii et siinsed kohad ja paljud inimesed on mulle juba lapsepõlvest tuttavad, ehkki minu koolitee möödus Tallinnas – kokku 16 aastat muusika taktis.”
Siiamaani on tema tööalane karjäär kulgenud pealinnas, aga nüüd asub ta panustama Märjamaa hüvanguks. “See on hingele hea,” sõnas ta. Oma töös soovib ta luua tihedamad sidemed kohalike ettevõtetega.
“Märjamaa on tuntud näiteks põllu- ja metsamajanduse ning mäe- ja masinatööstuse poolest. Meie õpilaste vanemad töötavad nendes ettevõtetes, seega on kooli poolt igati loogiline aidata kaasa nende järjepidevuse tugevdamisele. Kui lapsed kasvavad maast-madalast tehnoloogia ja inseneeria teemade keskel, siis viivad nad tulevikus seda valdkonda oma kodukandis edasi.
Kindlasti peaks ka Orgita tööstuspark saama jalad alla, et luua juurde uusi töökohti ning nende abil omakorda muuhulgas kindlustada gümnaasiumi tulevikku Märjamaal,” rääkis Raun.
Personali osas Märjamaa gümnaasiumil suuri muresid ei ole. “Nagu igal koolil, on ka meil õpetajaid, keda tuleb seni aasta kaupa värvata. Saame aga kõik ametikohad täidetud ja koolis saavad kõik tunnid antud,” sõnas Raun. Ta lisas, et Märjamaa gümnaasium on kogukonnakool ning valdav osa õpetajatest on kohalikud inimesed.
“Kohalikud inimesed on truud nii oma kogukonnale kui ka koolile. Ja kuna olen ka ise siit pärit, siis pingutan selle nimel, et gümnaasium oleks maksimaalselt kogukonna teenistuses ja aitaks seda tugevdada,” rääkis Raun.
Veel tõstis ta olulise teemana esile Via Baltica teelõigu ja ristmike väljaehitamise, mis toob Märjamaa Tallinnale lähemale. “See võiks tuua rohkem inimesi Tallinnast Märjamaale tööle mitte ainult gümnaasiumisse või vallavalitsusse, vaid mujalegi, kindlasti ka erasektorisse,” kõneles vastne direktor.
Märjamaa gümnaasiumi täpne õpilaste arv selgub õppeaasta alguses. Raun avaldas lootust, et esimeses klassis alustab ka tänavu kaks paralleelklassi.
Eero Raun on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemias koolimuusika eriala, ta on diplomeeritud dirigent-koorijuht. Lisaks on ta lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli ja Tallinna Ülikoolis juhtimise sotsiaalsete strateegiate magistriõppe ning alustavate koolijuhtide arenguprogrammi.
